Ioanna Mouskouri sündis 1934. aastal Kreetal Chanias kinomehaaniku ja kinotöötaja tütrena. Sõjaaegses Kreekas sai muusikast talle pelgupaik. Pärast kaheksat aastat klassikalise laulu õpinguid Ateena konservatooriumis hakkas ta 1956. aastal raadios ja Plaka tavernides džässi ning levimuusikat laulma. Helilooja Manos Hadjidakis sai tema mentoriks; 3. oktoobril 1959 võitis ta Kreeka laulufestivali lauluga „Kapou iparhi i agapi mou“.

Rahvusvahelise esineja tegi Kreeka lauljast ootamatu töö Saksamaal. Kui Mouskouri oli laulnud dokumentaalfilmis „Traumland der Sehnsucht“, palus Fontana tal filmi muusikateemad saksa keeles salvestada. Laulu „Weiße Rosen aus Athen“ müüdi vähem kui kuue kuuga üle miljoni eksemplari. Quincy Jones kutsus ta seejärel 1962. aastal New Yorki salvestama džässialbumit „The Girl from Greece Sings“. Tema 1963. aasta esinemine Eurovisiooni lauluvõistlusel Luksemburgi esindajana äratas nii BBC produtsendi Yvonne Littlewoodi kui ka Harry Belafonte tähelepanu. Belafonte kaasas ta neljale Põhja-Ameerika turneele; Littlewood andis talle lõpuks BBC telesarja, mis oli eetris igal aastal 1968. aastast 1970. aastate keskpaigani.

Keeled ei olnud pelk kaunistus, vaid neist kujunesid eri karjäärisuunad. Ta salvestas ning esines kreeka, prantsuse, saksa, inglise ja hispaania keeles, liikudes rahvamuusika, šansooni, popi, gospeli ja klassikalise repertuaari vahel, kuid loobumata oma selgest ja sundimatust esituslaadist. Saksakeelsed laulud, nagu „Guten Morgen, Sonnenschein“, ja prantsuskeelsed albumid olid tema töös sama loomulikud kui „Only Love“, telesarja „Mistral’s Daughter“ tunnuslaul, millest sai 1980. aastate keskel suur rahvusvaheline hitt. 2006. aasta intervjuus kirjeldas ta seda tempot otsekoheselt: ta oli elanud rokkari elu, kuid ilma narkootikumide ja alkoholita.

Alates 1993. aastast kuulus tema töögraafikusse ka ühiskondlik tegevus UNICEFi hea tahte saadikuna ning ta külastas mitmes riigis lasteprogramme. Aastatel 1994–1999 esindas ta Kreekat Euroopa Parlamendis ning tegeles kultuuri, hariduse, naiste õiguste ja arenguga. Hüvastijätuturnee lõppes 2008. aastal kahe Ateenas antud kontserdiga, kuid pensionile jäämine tekitas temas masenduse ja pani teda lava igatsema. Mõne aasta pärast naasis ta turneedele, öeldes, et lava on tema maailm.

90-aastasena käsitles ta oma lauluvara endiselt elava materjalina. 2024. aasta kogumik „Happy Birthday, Nana“ ühendas Royal Philharmonic Orchestra uued seaded tema varasemate salvestiste algsete vokaalpartiidega ning tõi kuulajani ka värskelt salvestatud kreekakeelse laulu „Pios échi Dakria“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga38 allikatKontrollitud 28.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada