Kuidas alustati

Nadežda Babkina sündis 19. märtsil 1950 Ahtubinskis ja kasvas üles Astrahani oblasti paljurahvuselises Bolhunõ külas. Tema isa oli Volga kasakas ja kolhoosi esimees, kes mängis pille ja laulis; ema õpetas algkoolis. Kodus pidid lapsed vett kandma ja loomade eest hoolitsema; alles pärast tööd tohtisid nad klubisse minna. Kooliajal võitis Babkina ülevenemaalise vene rahvalaulu konkursi, seejärel lõpetas Astrahani muusikakooli ja astus Gnessinite-nimelisse instituuti. 1973. aastal pesi ta ühiselamus põrandat ja laulis; keegi kuulis seda ning pärast ootamatut prooviesinemist võeti Babkina bajaanimängijate orkestri solistiks.

Tuntuks saamine

Ansambel „Русская песня“ sündis tema õpingute ajal: ühel õhtul hakkasid ühiselamu neiud laulma, otsustasid luua ansambli ja valisid selle juhiks Babkina. Neil polnud toetust ega harjutusruumi ning esimestele kontsertidele tuli vähe kuulajaid, kuid ansambel tegi iga päev proovi. Esimese märgatava edu tõi 1976. aastal esinemine ülevenemaalisel nõukogude laulu konkursil Sotšis. Eeskujuks võttis Babkina Fjodorovite õdede ansambli säilinud salvestised: nende järgi õpetas ta lauljaid eri hääli üheks kõlavärviks ühendama.

Muusika ja tuntumad lood

Folkloor ei olnud Babkina jaoks muuseumieksponaat, vaid elav materjal. Üliõpilaste kogumisretkedel kohtus ta külades traditsioonide hoidjatega. Enne kui pererahvas laulma ja kommetest rääkima hakkas, pandi külalised koos nendega tööle ja alles õhtul jätkus jutt laua taga. Nii said Babkina laulus kokku akadeemiline kool ja kohapeal kuuldud laulmisviis. 2025. aasta meistriklassis sõnastas Babkina oma lavalise põhimõtte: „Laulu tuleb mängida ning jutustada elust ja saatusest.“ Seepärast ei ole tema seadetes tähtsad ainult hääled, vaid ka areng, kulminatsioon ja kujund, mis kinnistatakse hiljem partituuris.

Edu ja tunnustus

Aastatel 1985–1986 õppis Babkina estraadi- ja massietenduste lavastamist. 1989. aastal lõi ta ansambli põhjal rahvalaulukeskuse; 1994. aastal sai sellest iseseisev Moskva organisatsioon ja 2000. aastal kujundati see ümber folklooriteatriks „Русская песня“. 2025. aastaks töötas teatris 350 inimest, neist 70 artisti. Ansamblis endas oli kaksteist liiget ning Babkina lisas talle omase täpsusega: „Babkina on kolmeteistkümnes.“

Mis sai edasi

2025. aastal tähistas Babkina 75. sünnipäeva ja „Русская песня“ poole sajandi täitumist. Tema 2007. aastal loodud festivalimaraton „Песни России“ jõudis endiselt eri piirkondadesse. 2025. aasta juulis analüüsis ta Vologdas koos koorijuhtidega pedagoogide ja üliõpilastega rahvapäraseid laulmisviise, seejärel jätkas ansambel festivalikontsertidega oblasti linnades. Laulja jätkas nii esinemist kui ka teatri juhtimist.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga28 allikatKontrollitud 06.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada