Kuidas alustati

Murray Seafield St George Head sündis 5. märtsil 1946 Londonis näitleja Helen Shingleri ja dokumentaalfilmitegija Seafield Headi pojana. Kaheteistkümneaastaselt mängis ta kuuldemängudes ning aasta hiljem hakkas laule kirjutama. Kui tema varased singlid ebaõnnestusid, loobus plaadifirma Columbia temast ja ta müüs seejärel lühikest aega kindlustust.

Tim Rice, kes oli produtseerinud ühe Headi varastest singlitest, tõi ta muusika juurde tagasi. Rice ja Andrew Lloyd Webber palusid tal laulda Juudase osa „Jesus Christ Superstar“ algsel kontseptalbumil ajal, mil Head mängis lavastuses „Hair“. Plaadil oli ta Juudas, hilisemas lavastuses mitte. John Schlesinger andis talle rolli ka 1971. aasta filmis „Sunday Bloody Sunday“. Sellega kinnistusid Headi karjääri kaks rööbast: näitleja ning laulja-laulukirjutaja töö.

Tuntuks saamine

Headi 1972. aasta debüütalbumil „Nigel Lived“ on laulud üles ehitatud väljamõeldud mehe päeviku peatükkidena. Kolm aastat hiljem kirjutas ta folkrokkloo „Say It Ain’t So, Joe“ pettumusest oma au kaotanud kangelastes. Loo ajendas telereportaaž Nixoni toetajatest, kes seisid tema eest ka Watergate’i ajal. Suurbritannias jäi lugu suuresti tähelepanuta, kuid Prantsusmaal sai sellest kuulajate lemmik ning Head kogus seal kontserdipubliku, kes püsis temaga aastakümneid.

Muusika ja tuntumad lood

Head ei jäänud kunagi ühe stiili juurde: 1985. aastal ütles ta, et tema laulud võivad olla funkilikud, aeglased, raskepärased või sihilikult šokeerivad. Samuti töötas ta nii inglise kui ka prantsuse keeles. Prantsuse keele oli ta soravalt selgeks saanud Londoni prantsuse lütseumis ning Prantsusmaast sai tema peamine kontserditurg.

Edu ja tunnustus

1984. aastal kohtusid Head ja Rice taas: Rice’i teos „Chess“ valmis koostöös ABBA liikmete Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeusega ning selle kontseptalbumil kehastas Head Ameerika suurmeistrit. Loos „One Night in Bangkok“ kõlavad napid kõneldud värsid tantsurütmi taustal. Lugu jõudis Ühendkuningriigi ametlikus singliedetabelis 12. kohale ning Headi ametliku eluloo järgi kaheteistkümnes riigis esikohale. Head ütles Los Angeles Timesile: „Ma ei ole kunagi püüdnud jäljendada seda New Yorgi räpistiili. Minu esitus on omamoodi räpp.“

Mis sai edasi

Suurbritannia edetabeliedu hääbus taas, kuid side Prantsusmaaga püsis. Head jätkas kontsertide andmist Prantsusmaal ja prantsuskeelses Kanadas, mängis prantsuse lavastustes ning avaldas 2008. aastal peamiselt prantsuskeelse albumi „Rien n’est écrit“. Head sai 2026. aastal kaheksakümneseks ja tähistas sünnipäeva kontserdiga Pariisi Olympia laval — riigis, mille publik oli talle truuks jäänud.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 20.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada