Kuidas alustati

Aubrey Wilson Mullican kasvas üles Ida-Texase talus, kus tema isa soovis, et lapsed õpiksid vaimulikku muusikat. Pere harmoonium oli mõeldud kirikulaulude mängimiseks, kuid mustanahaline põllutööline ja kitarrist Joe Jones tutvustas noorele Aubreyle bluusi. Mullican hakkas seda muusikat harmooniumil kuulmise järgi õppima. Kuueteistkümneselt lahkus ta kodust ja teenis Houstonis elatist öistes meelelahutusasutustes klaverit mängides.

1936. aastal salvestas ta koos Leon Selphi ansambliga Blue Ridge Playboys. Hiljem mängis ja laulis ta Cliff Bruneri ansamblis Texas Wanderers ning tegutses enne soolokarjääri alustamist western swing'i ansamblites. Wanderersi koosseisus laulis ta lugusid „Truck Driver’s Blues“ ja „I’ll Keep on Loving You“.

Tuntuks saamine

1947. aastaks salvestas Mullican Cincinnatis plaadifirmale King Records. Tema plaatidel said kokku sving, bluus, honky-tonk ja cajun-muusika ning pehmet lauluhäält saatis jõuline klaverimäng. Ta oli nii laulja ja laulukirjutaja kui ka pianist: tema kaasautorlusel valminud „I’ll Sail My Ship Alone“ tõusis 1950. aastal Billboardi edetabeli Best-Selling Retail Folk (Country & Western) Records esikohale. Temast sai ka Grand Ole Opry liige.

Muusika ja tuntumad lood

Tema vasak käsi mängis hoogsaid boogie-woogie-bassikäike, parem aga kõrgeid noote. Mullican kirjeldas oma mängu nii: „Ma panen pudelid laual hüppama.“ Tema repertuaar ulatus kantrilauludest bluusiklassikani ning plaadifirmadel oli vahel raske tema muusikat mõne kindla stiili alla liigitada.

1958–59 salvestas ta Nashville'is plaadifirmale Coral, muu hulgas loo „Moon’s Rock“. Firma püüdis ühendada rock ’n’ roll'i honky-tonk'i, svingi ja bluusiga, mida ta juba mängis. Plaate saatis vähene müügiedu. Ka salvestused produtsent Owen Bradleyga pehmema Nashville Soundi stiilis ei toonud tema edu tagasi.

Mis sai edasi

1960. aastast kuni 1963. aastani mängis ta Jimmie Davise ansamblis. Plaadifirmale Starday 1961. aastal salvestatud „Ragged But Right“ jäi tema viimaseks hitiks. Ta elas 1962. aastal üle südameinfarkti ning jätkas esinemist oma kodukandis Beaumontis, salvestades ka kohalikule plaadifirmale Hall–Way.

Ta suri südameinfarkti 1. jaanuaril 1967. Tunnustust tuli ka pärast surma: 1976. aastal võeti ta Nashville Songwriters Hall of Fame'i liikmeks.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 04.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada