Monthy Python
Monty Python kavandas 2014. aastal Londonis ühe hüvastijätuetenduse; piletid müüdi läbi 43.5 sekundiga ja etenduste arv kasvas kümneni. Nelikümmend viis aastat pärast teledebüüti avastasid viis tollal veel elus olnud liiget, et nende distsiplineeritud jaburuse nimel täidab publik endiselt terve areeni.
Viimati eetris · Always Look On The Bright Side Of Life
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Always Look On The Bright Side Of Life4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Enne nime Monty Python väljavalimist kaalus rühm muu hulgas nimesid „Owl Stretching Time“ ja „A Horse, a Spoon and a Basin“.
- Raamat „Big Red Book“ ilmus siniste kaantega ja selle kaks esimest trükki müüdi läbi kahe nädala jooksul.
- Album „Matching Tie and Handkerchief“ kujundati kolmepoolse heliplaadina.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Monty Pythoni lugu sai alguse Hampsteadi restoranis Light of Kashmir: ühe laua ümber leppisid Graham Chapman, John Cleese, Eric Idle, Terry Jones, Michael Palin ja Ameerika animaator Terry Gilliam kokku, et teevad BBC-le uue komöödiasarja. Viie Briti liikme teed olid juba ristunud ülikoolirevüüdes ja televisioonis; Gilliami väljalõikeanimatsioon andis neile visuaalse keele, mis ühendas nende väga erinevad kirjutamisstiilid.
Jones mõistis, et animatsioon võib vabastada sketšid kohustusest lõppeda puändiga. Rühm kujundas iga pooletunnise osa teadvusevooluks, kus dokumentaallõigud, intervjuud, multifilmid ja stuudioteated võisid üksteist katkestada. Idle sõnastas hiljem nende reegli: „Kui see ajas meid naerma, võtsime selle kavva. Kui ei ajanud, müüsime selle teistele saadetele.“
Tuntuks saamine
„Monty Python’s Flying Circus“ jõudis BBC1 eetrisse 5. oktoobril 1969. BBC andis sarjale esialgu ebamugavalt hilise eetriaja ja mõnes piirkonnas jäid esimesed saated üldse näitamata, kuid jutt sarjast levis. 45 osa jooksul tegi rühm enamat kui sketšide kogumiku: algustiitrid võisid ilmuda alles poole peal, lõpp võis tulla esimesena ning Gilliami animatsioonid hajutasid tavapärased piirid eri osade vahel. Tänu sellisele ülesehitusele sulasid kuus omavahel konkureerivat koomikuhäält üheks äratuntavaks maailmaks.
Muusika ja tuntumad lood
See maailm kasvas peagi televisioonist välja. Raamatute ja heliplaatide abil sai publik materjali pähe õppida juba enne koduvideo tulekut, lavatuuridel pandi see aga elava publiku ees proovile. Rokkmuusikute rahastatud väikese eelarvega filmis „Monty Python and the Holy Grail“ võttis rühm ette kuningas Arthuri legendi. „Life of Brian“ sai rahastuse George Harrisoni sekkumise järel; film pidas vastu protestidele ja kohalikele keeldudele ning osutus kinokassaeduks. Filmi lõpetas rõõmsa trotsiga Eric Idle’i laul „Always Look On The Bright Side Of Life“. Kui lugu 1991. aastal ootamatult Briti edetabelis edu saavutas, näitas see, et Pythoni laulud võivad elada sketšidest lahus oma elu.
Mis sai edasi
Teletöö eest sai rühm kolm BAFTA auhinda ning BFI hinnangul mõjutas nende sõnalise teravmeelsuse, sürrealistliku jandi ja animatsiooni segu Ameerika komöödiat. Kõik kuus liiget tegid 1983. aastal koos oma viimase algupärase täispika filmi „The Meaning of Life“. Kui Graham Chapman 1989. aastal suri, lõppes Python senisel kujul.
Viis tollal elus olnud liiget tulid 2014. aastal siiski taas kokku, et Londoni O2-s hüvasti jätta. Ühe kavandatud õhtu asemel anti kümme väljamüüdud etendust ning viimast neist näidati ülekandena kinodes ja kodudes üle kogu maailma. Cleese nimetas seda „ilusaks hüvastijätuks“; 20. juulil viis rühm O2-s lõpule oma viimase taaskohtumise. Terry Jones suri 2020. aastal.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 13.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
