Monroeville
Monroeville kõlab nagu linnanimi, ent ansambel leidis selle atlasest, kui sõitis pärast oma esimest esinemist bussiga koju. Nimi jäi püsima, sest avaldas ühtlasi austust Bill Monroe veendumusele, et tuleb luua omaenda kõla.
Viimati eetris · Rambler's Song
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Rambler's Song4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- 2010. aastal jõudis Monroeville NBC saatesse „Today“: telelõigus äsja avatud Ole Smoky piiritusetehasest jäi kaadrisse ka seal esinev ansambel.
- Matt Munsey sõnul jõudis ansambli esimene Facebook Live'i jõulupidu 2017. aastal umbes 300 000 inimeseni.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Monroeville kasvas välja ansamblist Barry Scott & Second Wind pärast seda, kui 2010. aasta juulis lahkus sealt mitu muusikut. Algses kuueliikmelises koosseisus mängis mandoliini Matt Munsey. Liikmed võtsid ansamblit algusest peale nii muusika kui ka tööna: juhtimine, reklaamitöö ja interaktiivne veebisait olid paigas juba siis, kui esimest salvestist alles tehti. Munseyst kujunes ansambli püsiv kese; 2019. aastaks oli ta ainus algkoosseisu liige, kes veel ansamblis mängis.
Tuntuks saamine
Omanimeline debüütalbum ilmus 17. mail 2011 ning originaallugude seas oli „Rambler’s Song“. Järgmisel aastal sai Monroeville International Bluegrass Music Associationi esimese Momentum Awardi ansamblite kategoorias. Koosseis muutus edust hoolimata edasi: mitme muudatuse järel mängis ansambel 2013. aastal triona ja oli 2014. aastaks taas suuremaks kasvanud. Munsey ütles hiljem, et iga uus tulija jättis kõlasse oma selge jälje, mitte ei täitnud lihtsalt tühja kohta.
Muusika ja tuntumad lood
Munsey sõnastas nende ühise aluse 2017. aasta intervjuus lihtsalt: „Me kõik kasvasime üles bluegrass'i mängides, kuid meile meeldib igasugune muusika.“ Tema enda mõjutajate hulka kuulusid 1990. aastate alternatiivrokk ja kantri; teised liikmed tõid kaasa metali, Motowni, R&B ning tihedalt kihilised seaded. Hilisema albumi „Worlds Apart“ tegemine kestis kaks ja pool aastat; seda salvestati nii New Yorgi orkestriga kui ka St. Louisi ja Florida stuudiotes. Munsey produtseeris albumi ajal, mil koosseis muutus, ja lasi lugudel ning seadetel kujuneda ilma jäiga plaanita.
Edu ja tunnustus
Monroeville leidis oma publiku, astudes kõrvale Nashville'i tiheda konkurentsiga esinemisringist. Kui Gatlinburgis avati 2010. aastal Ole Smoky Moonshine Distillery, hakkas see esinemispaik ansamblile esinemiste eest maksma; varem oli muusikute sissetulek suuresti sõltunud jootrahast. Munsey nimetas seda valikut „suureks kalaks väikeses tiigis saamiseks“. 2019. aastal ütles ta, et piiritusetehasest käis igal aastal läbi neli miljonit külastajat. Nii sai seal püsivalt esinev ansambel kohtuda kuulajatega kaugelt väljastpoolt Ida-Tennesseed ja jätkata samal ajal kontserdireise Coloradost idarannikuni.
Mis sai edasi
2020. aastal mängisid Munsey kõrval McCoy Borg, Chevy Watson, Kyle Dillow ja trummar Evan Pitchers. Kuigi koosseis vahetus, oli Monroeville aastatepikkuste püsiesinemistega kujundanud endale kindla lavaidentiteedi. Munsey sõnul ei mõõtnud nad igapäevast edu ühe suure läbimurdega, vaid „üks kuulaja korraga“. 13. veebruaril 2026 hävitas tulekahju SkyLand Ranchis esinemislava ning suure osa ansambli pillidest ja varustusest. Monroeville teatas, et ehitab kõik uuesti üles ja jätkab esinemist.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 09.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
