Kuidas alustati

Ilse Bauer astus juba kümneaastasena Grazi ooperi lastekoori koosseisus lavale. Pärast tarbekunstikooli lõpetamist õppis ta kunstiajalugu, etnoloogiat ja soololaulu. Alates 1986. aastast laulis ta tantsuansamblis Heart Breakers ja rahastas sellega oma õpinguid; 1990. aastal kaitses ta doktorikraadi ning töötas seejärel kümme aastat kunstiõpetajana. Muusika, kunst ja Grazi keraamikapood käisid pikka aega kõrvuti – hilisem šlaagrilaulja ei sündinud seega ühest kiirvalikust, vaid väljaõppest, lavakogemusest ja kahest ametist.

Tuntuks saamine

Kui Heart Breakers 1992. aastal tegevuse lõpetas, otsis Bauer esialgu ajalehekuulutusega uut tantsuansamblit. Ükski koostöö ei jäänud kestma, nii et ta otsustas soolokarjääri kasuks. Laulu „La Luna blu“ professionaalse arranžeeringu eest maksis ta 5 000 šillingiga, mille vanaema oli talle andnud. 1995. aastal langesid kokku kaks kaotust: vanaema suri ja tollane elukaaslane jättis ta maha. Ta kirjutas laulu nuttes, et endal kergem oleks, ning saatis demo plaadifirmadele; Koch Records pakkus talle plaadilepingut. 1996. aastal tuli tema enda sõnade ja viisiga lugu Austria Grand Prix' eelvoorus teiseks ning Mainzis peetud rahvusvahelises finaalis kuuendaks.

Muusika ja tuntumad lood

Seesama sünnilugu kõlab edasi tema muusikas: helge ja kohe äratuntav hääl kannab lugusid igatsusest, lohutusest ja lootusest. Martin nimetab end kõhklemata tundeliste laulude lauljaks ning ütleb, et tema jaoks on selline laul muusika südamele. Paigal ta siiski ei püsinud. „Schmetterling d’Amour“ ajast alates avardas ta oma stiili kiiremate lugude ja uute autoritega; 2018. aastal ütles ta, et vaiksed laulud olid ta tuntuks teinud, ent sisemine areng pidi olema kuuldav ka muusikas.

Edu ja tunnustus

2000. aastal loobus ta õpetajatööst ja pühendus täielikult muusikale. Selleks ajaks oli esimesest lepingust kasvanud kindel karjäär; 2006. aastal järgnesid ECHO nominatsioon ja auhind Goldene Stimmgabel, 2007. aastal Krone der Volksmusik. Kui talle 2008. aastal anti üle eriauhind enam kui miljoni müüdud soolohelikandja eest, ulatas selle tema ema – tunnustuse andis üle seesama pere, kes oli võimalikuks teinud ka riskantse esimese demo.

Mis sai edasi

Pandeemia katkestas vahetu kontakti publikuga, kuid mitte töö. 2020. aastal produtseeris Martin koos Alex Wendega oma 24. albumi „Ganz still“. Veidi varem oli ta Grazis sisustanud kontserdiruumi ja sealt said alguse Zoomi-kontserdid; publiku soovil jäid need kavva. 2023. aastal ilmus sooloalbum „Diese Liebe schickt der Himmel“ koos DVD-ga. 2026. aastal tähistab Martin oma 30-aastast lavajuubelit tuuriga „Sommerland“ ja oma 29. albumiga „Sommerland“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 08.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada