Miriam Makeba
Miriam Makebast sai rahvusvaheline täht ajal, mil tal oli keelatud kodumaale naasta. Mama Africa nime all tuntud Lõuna-Aafrika laulja viis maailma nii tantsurütme kui ka apartheidivastase võitluse sõnumit.
Viimati eetris · Pata Pata
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Pata Pata1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Tema külalislahkeid kodusid Guineas kutsuti hüüdnimega „The South African Embassy“: noored kogunesid sinna laulma, oma kodumaast rääkima ja tema valmistatud toite sööma.
- Kui teised mustanahalised naised tema loomulikku soengut jäljendasid, ütles Makeba, et tema väidetav stiil tähendas lihtsalt juuste jätmist selliseks, nagu need olid.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Makeba aitas emal maju koristada ja laulis kirikus, enne kui temast sai kutseline laulja. 1950. aastatel kogus ta tuntust ansamblis Manhattan Brothers ning laulis seejärel ainult naistest koosnevas ansamblis Skylarks. Skylarks ühendas džässi Lõuna-Aafrika pärimusmeloodiatega.
Tuntuks saamine
Põgus ülesastumine apartheidivastases filmis „Come Back, Africa“ viis ta 1959. aastal Lõuna-Aafrikast kaugemale. Ta sõitis Veneetsia filmifestivalile ja sealt Londonisse, kus Harry Belafontest sai tema mentor. Järgnes New York ning 1960. aastal ilmus tema esimene sooloalbum.
Samal aastal püüdis ta ema matustele koju sõita, kuid sai teada, et tema pass oli tühistatud. 1963. aastal võttis ta ÜRO-s apartheidi vastu sõna ning Lõuna-Aafrika võttis temalt ka kodakondsuse. Makeba sõnastas oma seisukoha lihtsalt: „Ma ei laula poliitikast, vaid üksnes tõest.“
Muusika ja tuntumad lood
Ameerikas veedetud aastad tõid talle ja Belafontele 1966. aastal albumi „An Evening with Belafonte/Makeba“ eest Grammy ning 1967. aastal sai loost „Pata Pata“ rahvusvaheline hitt. Suhtumine temasse aga muutus pärast seda, kui ta abiellus 1968. aastal mustanahalise aktivisti Stokely Carmichaeliga. Ta kaotas Ameerikas toetuse ning paar kolis Guineasse.
1970. ja 1980. aastatel andis ta kontserte Aafrikas, Euroopas ja Lõuna-Ameerikas. Tema repertuaar käsitles ka kodumaal toimunut: tema esitatud Hugh Masekela laul „Soweto Blues“ rääkis 1976. aasta ülestõusust. 1987. aastal liitus ta Paul Simoni Gracelandi tuuriga ning jõudis taas uue rahvusvahelise publikuni, kuigi ei saanud endiselt oma kodumaale elama asuda.
Mis sai edasi
Nelson Mandela julgustas teda 1990. aastal kodumaale naasma. Pärast Lõuna-Aafrikasse naasmist jätkas ta nii muusika kui ka humanitaartööga: 1999. aastal asutas ta raskes olukorras tüdrukute toetuseks fondi ning tema 2000. aasta album „Homeland“ kandideeris Grammyle. 2005. aastal teatas ta lavalt taandumisest, kuid jätkas esinemist. Oma viimasel kontserdil, mis toimus 2008. aasta novembris Itaalias, toetas ta üht Itaalia kirjanikku; samal kuul ta suri. 2009. aasta detsembris autasustas Lõuna-Aafrika teda postuumselt Ikhamanga ordeni kuldse järguga.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga16 allikatKontrollitud 04.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
