Enne suuri areene oli Lamberti muusikamaailma keskpunkt tema pere veranda Ida-Texases Lindale'is. Tema vanemad töötasid eradetektiividena; isa Rick kirjutas ka laule ja korraldas verandal muusikaõhtuid. Esialgu ei tahtnud Lambert isa kitarrist kuuldagi, kuid pärast kantrivõistluse võitmist kuueteistaastaselt võttis ta pilli uuesti kätte. Juba pärast kolme akordi hakkas ta kirjutama sellest, mida kinnine teismeline vestlustes öelda ei suutnud.

See iseseisvus püsis ka pärast saadet „Nashville Star“. Kui ta oli 2003. aastal saavutanud kolmanda koha, sõlmis ta lepingu Epic Nashville'iga ning album „Kerosene“ jõudis 2005. aastal kantrialbumite edetabelis 1. kohale. Lambert kirjutas üksi või koos teistega albumi kaheteistkümnest loost üksteist — algaja Nashville'i artisti kohta oli see haruldaselt suur otsustusõigus. Üheksateistkümneaastaselt oli ta valmis pigem Texase kontserdipaikadesse naasma kui laulma materjali, mida vihkas. Selline hoiak andis tema plaatidele plahvatusliku jõu ja terava pilgu väikelinnaelule.

Läbimurre ei tulnud pingutuseta. Kui „White Liar“ oli 2010. aastal MediaBase'i raadioedetabeli 1. kohale jõudmas, kutsus Lambert sõbrad, sugulased ja tuurimeeskonnad riietusruumi, et nad helistaksid raadiojaamadesse ja sooviksid seda lugu. Ta oli uue edetabeli ilmumist oodates öösel kella 3-ni üleval ja sai teada, et eesmärk oli saavutatud. See edu avardas tema lava: „The House That Built Me“ tõi talle esimese Grammy ning Pistol Annies andis talle, Ashley Monroele ja Angaleena Presleyle koha, kus nad said Lamberti sõnul koos olla ehedamad ja karmimad.

Kõige kaitsetum pööre järgnes tema 2015. aasta lahutusele. Nashville'i naasnuna kirjutas ta tol aastal umbes seitsekümmend viis laulu, toetudes koostööpartnerite ringile, kelle seltsis sai ta leinata. Tulemuseks oli 2016. aasta topeltalbum „The Weight of These Wings“, mille vaoshoitud laulukirjutajaliku kõla puhul ei eeldatud, et see tolle aja raadioformaati sobib. See polnud taandumine tema ägedast imagost, vaid näitas, et haavatavus võib olla samuti trotsi vorm.

Pandeemia ajal jättis ta kuueks kuuks laulukirjutamise sinnapaika ja kujutles seejärel rahulikes talusessioonides välja 2022. aasta albumi „Palomino“ rändtegelased. 2023. aastal lõpetas ta kahekümne aasta pikkuse suhte plaadifirmaga ja asutas koos Jon Randalliga Big Loud Texase, et juhendada nooremaid artiste ise artistina; järgmisel aastal salvestas ta Austinis albumi „Postcards From Texas“. Kogu karjääri selgeim võti on tema mõte kantrilugude jutustamisest: ta tahab tunda, et keegi jutustab tema lugu. 7. augustil 2026 avaldas ta loo „Sunset Marquis“; tema järgmine album „Crisco“ peaks ilmuma 2. oktoobril.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga31 allikatKontrollitud 28.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada