Miquel Brown
Enne kui Miquel Brownist sai üks 1980. aastate Hi-NRG määravaid hääli, õppis ta meditsiini ja käis salaja ööklubides. Pärast suvist prooviesinemist Detroidis sai ta Sheila rolli lavastuse „Hair“ ringreisil ja vahetas ülikooli karjääri vastu, milles põimusid lava, ekraan ja tantsupõrand.
Viimati eetris · So Many Men, So Little Time
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1So Many Men, So Little Time4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Tema nime kirjutati algul Michael; vanemad muutsid kirjapildi Miqueliks, kuid jätsid häälduse samaks.
- Brown on laulja Sinitta ema; Sinitta salvestas 2014. aastal loost „So Many Men, So Little Time“ oma versiooni.
- 1978. aasta filmis „Superman“ on Brownil põgus reporteri roll stseenis, mis järgneb Supermani esimesele avalikule ilmumisele.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Brown sündis Montrealis ja kasvas üles Vancouveris. Vanemad tahtsid, et temast saaks arst, kuid Washingtoni Ülikoolis meditsiini õppides osales ta lavastuse „Hair“ prooviesinemisel ning käis Sheila rollis ringreisil mööda Ameerika Ühendriike. 1970. aastate alguseks oli ta kolinud Suurbritanniasse. 1973. aastal sai Brown peaosa Londoni lavastuses „Decameron '73“ ja hiljem intervjueeris teda ka Michael Parkinson. Samal ajal kindlustasid rollid teostes „Regan“ ja „Rollerball“ talle ka ekraanikarjääri.
West Endi lavalt jõudis Brown plaadistuudiosse. Pärast õde Anna rolli 1976. aasta lavastuses „Mardi Gras“ sai ta lepingu oma esimese singli „First Time Around“ väljaandmiseks. Seejärel jõudis ta muusik Alan Hawkshaw' juurde ja 1978. aasta albumini „Symphony of Love“, millega astus esimese pikema sammu muusikateatrist disko suunas.
Tuntuks saamine
1983. aastal andsid tema muusikale uue haarde produtsent Ian Levine ja arranžeerija Fiachra Trench: albumil „Manpower“ ühendasid nad Browni jõulise teatrihääle kiire elektroonilise pulsiga. Albumi keskne singel „So Many Men, So Little Time“ jõudis USA tantsumuusika edetabelis teisele kohale. Suurbritannia singliedetabelis tõusis lugu vaid 88. kohale, kuid tänu edule klubides kinnistas Brown oma koha Hi-NRG-s.
Muusika ja tuntumad lood
Browni plaatides põimusid disko hoog ja lavalaulja võimas esitus. Järgmine singel „He's a Saint, He's a Sinner“ jõudis 1984. aastal Suurbritannias 68. kohale. 1985. aastal valmis taas koos Levine'i ja Trenchiga album „Close to Perfection“, mis viis sama lähenemise tugevama tantsupopi poole. Lugu „Black Leather“ tõi sisse rokimõju, nimilugu aga jõudis Suurbritannia edetabelis 63. kohale, mis jäi seal tema parimaks tulemuseks; tabelis püsis lugu seitse nädalat.
Edu ja tunnustus
Plaate tehes ei jätnud Brown teatrit kunagi kõrvale. Albumite vahel mängis ta lavastustes, nende seas „Only in America“, „The Best Little Whorehouse in Texas“ ja „One Mo' Time“, ning esines ka välismaa klubides. 1986. aastal asendas ta Euroopa tutvustusperioodil lühikest aega ansamblis The Three Degrees Helen Scotti; selles rollis tulid kasuks nii tema lauljakogemus kui ka oskus ansamblisse sulanduda.
Mis sai edasi
Ka pärast edetabeliaastaid hoidis Brown oma karjääri mõlemat poolt koos. 1995. aastal mängis ta West Endi lavastuses „Fame“, hiljem naasis Londoni lavale lavastusega „Menopause the Musical“ ning jätkas ekraanirollidega. 2016. aastal astus ta filmis „Fantastic Beasts and Where to Find Them“ üles timukana — tema esimesest Londoni peaosast oli selleks möödunud üle nelja aastakümne.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 09.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
