Kuidas alustati

Heikki Salo ja kitarrist Matti Nurro hakkasid Jyväskyläs koos mängima 1983. aastal ning ansambel vahetas tihti nime: Pohjantähti, Neurooppa, Kling Klang. 1985. aastal liitusid nendega bassist Ari Laaksonen, klahvpillimängija Olli Heikkinen ja trummar Jarmo Hovi. Kui Fazer Finnlevy pidas 1985. aasta sügisel proovilaulmise, korraldas Salo samaks õhtuks Ilokivis bändide esinemisõhtu; Kling Klang oli ainus ansambel, kelle demo plaadifirma endale tahtis.

Nimi plaadifirmale ei sobinud, nii et ansambel võttis nime oma loost. Sõna, mis tähendab miljonivihma, oli Salo kuulnud oma äialt: „kui nüüd tuleks vihma, oleks see alles tõeline miljoonasade“.

Tuntuks saamine

Debüütsingel „Lapsuuden sankarille“ ilmus 14. augustil 1986 ja sai raadiohitiks. Laul räägib Juri Gagarinist; viisi oli Salo visandanud juba 1970. aastate lõpus ja sõnad olid valmis 1983. aastal. Salvestuse ajal oli tal bronhiit, nii et ta laulis oktavi madalamalt kui demol. Hiljem tehti loost venekeelne versioon ja 1989. aastal Kanada-reisist innustatuna ingliskeelne „Fly On Juri Gagarin“, mida trükiti ainult 500 eksemplari.

Debüütalbum „Pesuhuoneesta keittiöön“ ei jõudnud 1987. aasta veebruaris edetabelis 20 enimmüüdu hulka, kuid sama aasta septembris ilmunud lugu „Marraskuu“ tõusis edetabeli esikohale ja oli Soomes aasta suuruselt teine hitt Pet Shop Boysi loo „It's a Sin“ järel. Laul sündis Jyväskylä üliõpilaslinnakus, kui Salo vaatas prügimäele lendavat varesteparve. Emma-galal tunnistati Miljoonasade aasta uustulnukaks ja „Marraskuu“ valiti aasta looks.

Muusika ja tuntumad lood

Miljoonasade jätkas meloodilise ja maalähedase soome roki traditsiooni ning püüdis teadlikult kuulajaid ka väljaspool rokifänne; Nurro ja teised heliloojad ei põlanud schlageri hõngu ega rahvalaulu jooni. Salo tekstid rääkisid igapäevasest rabelemisest, baaridest ja tavaliste inimeste unistustest külmas maailmas. 1991. aasta album „Nuoli ja väri“ käsitles ökoloogiat ja põlisrahvaid ning Miljoonasademetsä-turneel koguti raha janomami indiaanlaste vaktsineerimisprogrammile.

Edu ja tunnustus

Kuldplaadini jõudsid teiste seas „Laukauksia viulukotelossa“, „Veitsen valossa“ ja „Lelukaupan häät“. Salo on saanud Juha Vainio auhinna (1995), riikliku kunstipreemia (2012) ja Reino Helismaa auhinna (2013).

Eesti ja siinne kuulaja

2018. aastal tähistas ansambel 30 aasta möödumist oma esimestest kontsertidest Eestis.

Mis sai edasi

2000. aastate alguses ansambli tegevus rauges. 2010. aasta märtsis vihjas ansambli koduleht lõpetamisele ja Salo ütles hiljem MTV3 saates Huomenta Suomi, et ansambel oli tegevuse lõpetanud. Tagasitulek algas 2014. aastal Yle saatest We Want More: Olli Heikkinen jäi saate kestel kõrvale, tema asemele tuli Tomi Aholainen, ja 2014. aasta novembris teatas ansambel oma naasmisest. Ansambli taaselustamise kohta ütles Salo MTV-le: „Ma ei pööra enam kunagi kasukat.“

Pärast seda on ilmunud teiste seas „Karkumorsian“ (2019), ühisplaat Jyväskylä Sinfoniaga (2021) ja 16. kauamängiv „Ohita intro“ (2023). Oma 35. juubelit tähistas ansambel 2021. aastal lennuga üle Jyväskylä Juri Gagarini lennu mälestuseks ja kontserdiga Harju staadionil. 2026. aasta sügisel osaleb Salo sarjas Vain elämää ning ansambel tähistab oma 40. juubelit 20 kontserdiga turneel „Lapsuuden sankarit“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga22 allikatKontrollitud 10.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada