Mikko Alatalo
Mikko Alatalost pidi saama teleajakirjanik. Selle asemel kasvas temast muusik, kes on salvestanud üle 700 laulu, töötanud ka ajakirjanikuna ja olnud kuusteist aastat parlamendiliige.
Viimati eetris · Taitaa tulla kesä
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Taitaa tulla kesä5 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Alatalo töötas 1980. aastatel ka suusaõpetajana.
- Ta on nimetanud Puuhamaa reklaamlaulu ühtaegu oma karjääri vihatuimaks ja armastatuimaks looks.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Alatalo sündis 1. mail 1951 Kuivaniemis ja kasvas Kiimingi Alakyläs. Tädi kinkis talle suupilli ja kitarri ning koolieas sündisid esimesed ansamblid. Ametit kavatses ta siiski otsida ajakirjandusest: 1970. aastal läks ta Tampere ülikooli kommunikatsiooni õppima. Hiljem ütles ta: „Minust ei pidanud üldse artisti saama. Minust pidi saama teleajakirjanik.“
Tamperes kohtus ta Juice Leskineni ja Harri Rinnega. 1972. aastal kujunes nende ümber ansambel Coitus Int, kus Alatalo kirjutas muusikat, laulis ja mängis mitut pilli. Leskineni tekstid mõjusid talle nagu elektrilöök: lõhe soomekeelse estraadilaulu ja angloameerika roki vahel oli äkitselt kadunud.
Tuntuks saamine
Plaadikarjäär algas ansambli Coitus Int debüütalbumiga 1973. aastal. Alatalo lahkus ansamblist ja avaldas järgmisel aastal sooloalbumi „Maalaispoika oon“, mis sai kohe populaarseks. Aastatel 1975–1976 oli ta noorteajakirjade artistiküsitluste tipus. Samal ajal jäi ajakirjanikutöö Kalevas ja Yleisradios popstaari kuvandi varju, kuigi televisioon kuulus veel mõnda aega tema avaliku näo juurde.
Muusika ja tuntumad lood
Alatalo laulude läbivad teemad on Põhja-Soome, maalt ärakolimine ja tavalise inimese elu. Koos Harri Rinnega on ta kirjutanud umbes 600 laulu ning kogu tema salvestatud looming ületab 700 laulu piiri. Varastel albumitel käisid humoorikad rokklood kõrvuti suhte- ja ühiskonnateemaliste lauludega; 1980. aastate vahetusel nihkus rõhk märgatavamalt estraadimuusikale.
Ta on suutnud kõnetada väga erinevaid kuulajaid. Täiskasvanutele mõeldud lauludes kirjeldas ta muutuvat Soomet, lastelauludest aga jäi „Känkkäränkkä“ mitme põlvkonna mällu. Tema esitatud ja Esko Koivumiehe kirjutatud „Taitaa tulla kesä“ on omakorda pakutud koolide kevadpidude lauluks. Stiilide vahetamine tõi kaasa ka vastureaktsiooni: Alatalo meenutas, et pärast võitu konkursil Syksyn Sävel varises rokikriitikute tunnustus kokku.
Edu ja tunnustus
Alatalo võitis konkursi Syksyn Sävel neli korda ja avaldas 2015. aastaks üle 30 kauamängiva plaadi. Muusikast jõudis ta ka poliitikasse: 2003. aastal valiti ta Pirkanmaa ringkonnast parlamenti. Teda valiti veel kolm korda tagasi ja 2019. aastal lahkus ta parlamendist. Ka poliitikas tegeles ta samade teemadega nagu lauludes: autoriõiguste, kultuuri ja maapiirkondade olukorraga.
Mis sai edasi
Pärast parlamendiaastaid hakkas Alatalo taas usinasti kontserte andma. 2026. aastal rääkis ta, et sõidab kontsertidele endiselt umbes 50 000 kilomeetrit aastas, ning hindas, et on karjääri jooksul andnud 6000 kontserti. Sama aasta sügisel valmistus 75-aastane laulja eluloolise kavaga Soome ringreisiks, milles laulud ja nende taustalood käivad käsikäes.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 18.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
