Kuidas alustati

2017. aasta novembris tõusis Mikk Kaasiku ja C-JAMi esitatud uusversioon Mahavoki loost „On läinud aastad“ Kanal 2 muusikatabelis Eesti TOP 10 esikohale. Koostöö keskmes oli noor laulja ja pianist, kelle muusikatee algas seitsmeaastaselt klassikalise klaveri ja laulmisega. Enne C-JAMiga ühisele lavale jõudmist oli ta osalenud 2012. aastal „Laulukarussellis“ ja mänginud 2013. aastal filmis „Väikelinna detektiivid ehk Valge Daami saladus“. 2018. aastal õppis Mikk Kaasik Lähte Ühisgümnaasiumi üheksandas klassis, sõitis kooli kõrvalt regulaarselt Tartusse muusikakooli ning oli publikule juba tuttav esinemistest C-JAMiga. Samal ajal köitis teda Eesti popi- ja rokiajalugu. Kaasik ütles ERR-i saates otse: „Mõminaräpp pole minu teema, minule meeldib laulda.“ Ta nimetas oma eelistustena Ivo Linnat, Tõnis Mäge ja Fixi; C-JAMi tšellokõla andis tema huvile vanema repertuaari vastu selgelt äratuntava esinemisvormi.

Muusika ja tuntumad lood

Koostöö keskseks plaadiks sai „Prints ja kerjus“, mille kümme lugu seati spetsiaalselt tšellodele. Repertuaar ulatus Queeni, Muse’i, Michael Jacksoni ja Pink Floydi loomingust Andres Valkoneni ning Rein Rannapi muusikani. Nii ei olnud tegu üksnes laulja ja saateansambliga: Kaasik laulis ning mängis klaverit ja kitarri, neljast tšellost koosnev C-JAM aga esitas eri ajastute poppi ja rokki uues pillikoosseisus. 2018. aasta ERR-i intervjuus kõlas nende ühise palana ka „Unustuste tänav“, mis kinnitab, et koostöö ei piirdunud ainult kontserdikavaga.

Edu ja tunnustus

„Printsi ja kerjuse“ plaadiesitlus ei jäänud ühe saali sündmuseks: kontserdid kavandati 17 Eesti paika. Samal ajal avaldatud ERR-i tutvustus nimetas Kaasikut juba nii filmi „Väikelinna detektiivid“ kui ka C-JAMiga esinemiste kaudu tuntud nooreks muusikuks. Koostööst oli seega saanud tema varase lauljatee üks avalikke tunnusmärke. Koostöö jätkus ka 2019. aastal, kui Kaasik osales C-JAMi 15. juubelituuril „Tähesära“ ja aasta lõpus C-JAMi ning Jassi Zahharovi ühisel jõulutuuril.

Mis sai edasi

2024. aastal meenutas ta, et 13-aastaselt alanud raske häälemurre muutis tema suhte laulmisega keeruliseks ning klaverist sai tema kindel pill. Selleks ajaks õppis ta MUBA rütmimuusika osakonnas klaverit ja oli kolinud Tallinnasse. Tema „Rapid Resonance“ võitis samal aastal Uno Naissoo heliloomingu konkursi ja suvel ilmus džäss-funki debüütalbum „Take One“. Ta ei sulgenud siiski ust laulmisele ega koostöödele, vaid ütles ERR-ile: „Liialt kastidesse ei tasu ennast panna, hoida pigem käed lahti.“ 2025. aastal pälvis Kaasik noore jazzitalendi auhinna; 2026. aasta sügisel ilmus tema ja trummar Marten Männa projekti Some Times debüütalbum „Oddly Even“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga28 allikatKontrollitud 28.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada