Mihkel Mattisen
Mihkel Mattisen kandis veel koolipoisina bankettidel šampanjakandikut, kuni samad külalised hakkasid temalt autogrammi küsima. Mõne kuuga oli klassikalise klaveri õpilasest saanud neljatuhandelise publiku ees esinev popartist.
Viimati eetris · Kui sa naerad
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Kui sa naerad2 korda eetrisviimati
- 2Ootamatud sõnadMihkel Mattisen & Nele-Liis Vaiksoo2 korda eetrisviimati
- 3Chicago90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- 1988. aastal reisis ta poistekooriga Ameerikas, Austraalias ja Singapuris ning ostis igalt poolt plaate kaasa.
- Tema isiklik rekord on kümme tundi pilliharjutamist ühe päeva jooksul.
- Kooli lõpetades kaalus ta klaveriõpingute asemel Tartusse juurat õppima minemist.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Mihkel Mattisen kasvas kodus, kus muusika oli argipäev: isa oli klarnetiharidusega filharmoonia direktor, ema muusikateooria haridusega ajakirjanik ning Eestit külastanud dirigendid ja artistid sattusid pärast kontserte nende koju. Klaverit õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis, ent teismelisena proovis ta koos sõbra Paul Liljega ka räppi. Laste süntesaatoriga tehtud bänd jõudis ühe kontserdini; päris pöörde tõi sõprus koolikaaslase Juss Tammega.
Tuntuks saamine
1994. aastal laenasid 17-aastane Mattisen ja Tamm tehnikat, tegid ühe päevaga esimese loo, salvestasid selle ning viisid Raadio 2-sse. Vanema õe tuttava toetusel pääsesid nad seejärel Mikk Targo stuudiosse, kus sündis „See viis“. Mänedžer Aarne Valmis pakkus neile terve albumi tegemist. Detsembriks oli plaat valmis ja duo Jami esimesele kontserdile TTÜ spordihoones tuli 4 000 inimest, kes oskasid albumi laule juba peast. Banketitöö võis jääda sinnapaika.
Muusika ja tuntumad lood
Kiire popedu ei katkestanud klassikalist rada. Mattisen õppis 1994–2000 Eesti Muusikaakadeemias, täiendas end Londoni Guildhalli Muusika- ja Draamakoolis ning sai 2007. aastal magistrikraadi. Soolopianistina on ta mänginud ERSO, Tallinna Kammerorkestri ja teiste orkestrite solistina ning tegutsenud samal ajal laulja, laulukirjutaja ja produtsendina. Seda kahe maailma kooselu seletab tema enda lause: „Mul on hästi lai muusikaline maitse, barokist rokini.“
Ent lai maitse ei tähenda muretut kuulamist. Mattisen on tunnistanud, et analüüsib pidevalt loo ehitust, kõlapilti ja tehnilisi detaile ning ei oska muusikat enam lihtsalt kuulajana nautida. Sama põhjalikkus seob tema klassikalist klaverimängu ja popproduktsiooni.
Edu ja tunnustus
Jam tegutses aastatel 1994–2005. Seejärel jätkas Mattisen sooloprojektidega, andis välja plaadi „Lihtsalt oma teed“, tegi klassikakoostööd Rein Rannapi ja teiste pianistidega ning liitus Swingersiga. Tema kirjutatud lugu „Et uus saaks alguse“ võitis 2013. aasta Eesti Laulu ja esindas Birgit Õigemeele esituses Eestit Eurovisioonil. 2024. aastal tuli Jam oma 30. sünnipäeva puhul taas kokku ja avaldas uue loo „Siin ja praegu“.
Mis sai edasi
Lavatöö kõrvale tuli õpetajaroll. Alates 2003. aastast on Mattisen andnud Eesti Kontserdi koolikontserte barokist popini; 2021. aastal rääkis ta, et neid tunde oli kogunenud juba sadu. Kadrina keskkoolis asus ta õpetama 10.–12. klasse ja pidas oma ülesandeks leida tasakaal, mis avardaks noorte silmaringi, kuid ei laseks neil tunnis igavleda.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 17.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
