Metsatöll
„Kõik pillid, mis Eestis on tehtud, on mõeldud kellegi hirmutamiseks,“ muheles Markus Teeäär 2025. aastal. Metsatöll on seda mõtet eriti valjult proovile pannud: hevi kõrval kõlavad torupill, kandled ja viled ning eestikeelne pärimusmaailm on jõudnud välislavadele.
Viimati eetris · Tõiv
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Koduhiite Kaitsel3 korda eetrisviimati
- 2Tõiv1 kord eetrisviimati
- 3Vaid Vaprust1 kord eetrisviimati
- 4Pummelung1 kord eetrisviimati
- 5Kurjajuur1 kord eetrisviimati
- 6Ballaad punastest paeltest (2019)1 kord eetrisviimati
- 7Minu Kodu90 päevaga eetris ei olnud
- 8Nüüd Tulge, Mu Kaimud90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- „Metsatöll“ on vana murdesõna, mida kasutati hundi nimena.
- Välismaised kuulajad on bändile kirjutanud, et hakkasid Metsatöllu pärast eesti keelt õppima.
- „Töri“ ühendab oma nimes pasuna ja torupilli, album aga Metsatöllu ja Tallinna politseiorkestri.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Metsatöll sündis 24. veebruaril 1999 Pääsküla raba servas laulja-kitarrist Markus Teeääre keldris. Algkoosseisu kuulusid veel bassimees Andrus Tins ja trummar Silver Rattasepp. Sügiseks valmis demo „Terast mis hangund me hinge“. Peagi liitus Lauri Õunapuu, kelle torupill, kandled ja viled andsid esialgsele eepilisele hevile selgelt Metsatöllule omase kõla; 2001. aastal tuli bassile Raivo Piirsalu.
Tuntuks saamine
Esimene võimalus välismaal avanes 2003. aastal, kui mänedžer Ewo Rytkönen otsis Finntrollile soojendajat. Soovitus tuli baarist ja tõi Metsatöllu lavale uue publiku ette. Kodumaise läbimurde kinnistas 2004. aasta „Hiiekoda“: bändi enda ajaloo järgi kasvas kuulajaskond mitusada korda ning plaat tõi 2005. aasta Eesti Muusikaauhindadel aasta metalartisti tiitli. Sellest alates ei olnud pärimuspillid hevi kõrval kaunistus, vaid ansambli tuum.
Muusika ja tuntumad lood
Metsatöllu laulud on eestikeelsed ning neis leidub sageli arhailist sõnavara ja rahvaluulest, ajaloost ning loodusest võetud kujundeid. Õunapuu torupill, kannel ja viled ei pehmenda elektrikitarride raskust, vaid vaidlevad neile vastu. Eestikeelsete sõnade kohta on Teeäär öelnud lihtsalt: „Inimesed tahavad kuulda ka muid keeli peale inglise keele.“ 2010. aasta „Äio“ sündis Hargla küla talu eraldatuses; sellest sai aasta enimmüüdud eestikeelne album ning selle tuuril anti 63 kontserti, neist 40 välismaal.
Edu ja tunnustus
2008. aastal sõlmis Metsatöll lepingu Spinefarm Recordsiga. Järgnesid Euroopa ja Põhja-Ameerika tuurid ning esinemised suurtel festivalidel, nende seas Wacken Open Air ja 70000 Tons of Metal. Kodus tõid Eesti Muusikaauhindade metalitiitli albumid „Hiiekoda“, „Terast mis hangund me hinge 10218“, „Iivakivi“, „Äio“, „Ulg“ ja „Karjajuht“ — haruldane rida ansamblile, kelle eestikeelsed singlid raadiojaamad algusaastail tagasi saatsid.
Koht eesti muusikas
2006. aastal tõi Metsatöll koos Eesti Rahvusmeeskooriga Pirita kloostri varemetes lavale Veljo Tormise „Raua needmise“. Koostöö ei jäänud ühekordseks: meeskoor tuli tagasi nii „Äio“ kui ka „Katk kutsariks“ esitlustele. Need kohtumised sidusid rahvusvahelise metalibändi Eesti kooritraditsiooniga ilma kummagi häält taltsutamata.
Mis sai edasi
2017. aastal tuli 2004. aastast ansamblis mänginud Marko Atso asemele Tõnis Noevere, kes mängis 2019. aasta albumil „Katk kutsariks“. 2025. aastal valmis koos Tallinna politseiorkestriga album „Töri“ ning 26. sünnipäevaks oli Metsatöll andnud üle 600 kontserdi, neist suure osa üle maailma. Kokkuvõtet Teeäär sellest teest ei teinud: „Väge on hing täis ja paneme edasi.“
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga31 allikatKontrollitud 29.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
