Kuidas alustati

Merike Susi kasvas Võrus peres, kus isa mängis basskitarri ja bajaani, ema akordionit ning vanaema kannelt, kuigi noodikirja ei tundnud neist keegi. Lapsepõlv möödus osalt Võru Kandles: vanaema töötas seal rahvateatri kostümeerijana ja Merike osales lavastustes. Klaverit mängis ta kuulmise järgi, eriti Ruja laule. 1982. aastal lõpetas ta Võru Lastemuusikooli klaveri eriala kiitusega. G. Otsa nimelises muusikakoolis tuli soovitud estraadiklaveri asemel õppida klassikalist klaverit, kuid vabadel hetkedel leidis ta ikkagi tee estraadiosakonda ja sai seal esimesed ansamblikogemused.

Tuntuks saamine

Õpingute järel töötas ta päeval matuseorganisti ja õhtul restoranimuusikuna; 1990. aastatel oli ta Tallinn–Helsingi reisilaevadel nii muusik kui ka kruiisijuht. 1995. aastal asutas ta duo Külmast Võetud. Järgnes pikk ansambliperiood: ta kuulus aastatel 1998–2007 ansamblisse Lament, 2000–2009 ansamblisse Meie Mees ja rahvusvahelisse ansamblisse G.E.T Back ning vedas 2007–2009 laulja ja klahvpillimängijana ansamblit Funki Factori. 2006. aasta Eurolaulul mängis ja laulis ta tausta Marilin Kongo loos „Be 1-st“, mis sai kaheksanda koha. Samal ajal hakkas ta oma nime all originaalloomingut salvestama.

Muusika ja tuntumad lood

Esimesed soolosinglid „Äärelinna kohvik“, „Unistuste vikerkaarel“ ja „Leia see jõud“ valmisid aastatel 2005–2007 eri produtsentidega. 2010. aastal hakkas Susi ise produtseerima. Aasta hiljem kolis ta lastega Hispaaniasse ja sõnastas pausi lihtsalt: „Vajasin puhkust ja võimalust kõike pisut eemalt vaadelda.“ 2012. aastal Eestisse naasnuna kirjutas ta muusikat ja tekste ning valmistas ette debüütalbumit „Üksi üksolemises“. 2014. aastal ilmunud plaat salvestati koos Hollandi stuudiomuusikutega Arnhemi stuudios Sound Vision Studios; Susi oli George Koningsi kõrval ka ise produtsent. Nii jõudis aastaid eri koosseisudes mänginud klahvpillimängija oma autoriplaadini.

Mis sai edasi

2023. aastast tegutseb ta koos Itaalia laulja ja kitarristi Maurizio D’Agapitoga kakskeelses duos MauMer, mis ühendab eesti ja itaalia repertuaari. Susi laulab, mängib klahvpille ning kirjutab ka tekste ja seadeid. 2024. aastal seadis ta koos Elmar Liitmaaga loo „Mõttekirjad“ nii, et vokaal ja kitarr jutustaksid paralleelselt sama lugu. Järgmisel aastal viisistas ta Lauri Räpi luuletuse „Armastuse aastaaeg“: algne visand oli jäänud telefoni ja meenus talle alles siis, kui luuletust uuesti jagati. Susi produtseeris ka salvestise ning võttis kogu töö kokku sõnadega: „Kõik oli õige selles loomeprotsessis.“

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga31 allikatKontrollitud 29.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada