Kuidas alustati

Men at Work kasvas välja Colin Hay ja Ron Strykerti akustilisest duost 1979. aasta alguses. Hay meenutas, et nägi Strykertit esimest korda tagaaias 12-keelset kitarri mängimas ja sai kohe aru, et temaga võiks koos muusikat teha. Trummar Jerry Speiser ja multiinstrumentalist Greg Ham liitusid nendega laupäevastel sundimatutel koosmängimistel Melbourne'i Grace Darling Hotelis; basskitarrist John Rees tegi hiljem klassikalise viieliikmelise koosseisu täis. Aasta jagu neljapäevaõhtuid Cricketers Armsis kasvatas bändile nii ustava kuulajaskonna, et 1980. aasta lõpuks müüs ansambel Melbourne'is kontserdid välja, ilma et ükski lugu oleks raadios kõlanud.

Tuntuks saamine

CBS sõlmis nendega lepingu 1981. aasta alguses ning produtsent Peter McIan aitas pubibändi laialivalguva mängulaadi vormida selgepiirilisteks popsalvestisteks. Hay sõnul olid laulud kõigi ideede kuhjumise tõttu muutunud tarbetult keeruliseks; McIani reegel oli hoida need lihtsad. Esimesena murdis Austraalias läbi „Who Can It Be Now?“, sellele järgnesid „Down Under“ ja debüütalbum „Business as Usual“. Kui Men at Work 1982. aastal Fleetwood Maci soojendajana Ameerika Ühendriikidesse jõudis, oli nende esimene singel alles edetabelisse sisenemas; koju lennates oli see jõudnud Billboardi edetabelis 1. kohale.

Muusika ja tuntumad lood

Bändi kõla ühendas Hay äratuntava hääle ja laululoomingu Strykerti kitarri, Reesi ja Speiseri rütmisektsiooni ning saksofoni, flöödi ja klahvpillide vahel liikunud Hamiga. Teine album „Cargo“ oli salvestatud juba 1982. aastal, kuid selle ilmumine lükati edasi ja samal ajal jätkus välismaal debüütalbumi müük. Albumi meeleolu ulatus koomilisest karakteriloost „Dr. Heckyll & Mr. Jive“ lugude „Overkill“ ja „It’s a Mistake“ rahutuseni, ent popiraadio jaoks jäid seaded endiselt piisavalt napiks.

Edu ja tunnustus

1983. aastal tuuritas ansambel Austraalias, Euroopas, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas ning võitis parima uue artisti Grammy. Austraalias sai tunnustus püsivama kuju 1994. aastal, kui Men at Work võeti ARIA kuulsuste halli.

Mis sai edasi

Eduhari jäi lühikeseks. Rees ja Speiser lahkusid 1984. aasta alguses ning väiksemaks jäänud koosseis tegi albumi „Two Hearts“, enne kui Men at Work 1986. aastaks tegevuse lõpetas. Hay ja Ham tõid nime taas tuuridele 1996. aastast alates ja 2000. aastatel, sealhulgas 2000. aasta Sydney olümpiamängude lõputseremoonial. 2010. aastal leidis Austraalia föderaalkohus, et „Down Under“ salvestised rikkusid Larrikini autoriõigust teosele „Kookaburra“, ning 2011. aastal jäeti apellatsioon rahuldamata. Ham suri 2012. aastal, kuid Hay hakkas seda nime hiljem taas kasutama uue tuurikoosseisuga. 2026. aastal kirjeldas ta kontserte proovikivina, mis pidi näitama, kas publikut ikka leidub; selgus, et leidub küll.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 06.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada