Kuidas alustati

Meisterjaan on Jaan Tätte juuniori artistinimi. Enne oma äratuntava kõla leidmist proovis ta kitarri ja laulmist, kuid mõistis, et temast virtuoosset kitarristi ei saa. Ta jättis muusika ligi aastaks peaaegu täiesti kõrvale, kuni tema kätte sattus parmupill. Umbes samal ajal tutvustas Taavi Tulev talle süntesaatorite maailma. Meisterjaan võttis tulemuse 2016. aasta intervjuus kokku otse: „Parmupill ja süntesaatorid lähevad hästi kokku!“ Lihtne pill ja elektrooniline helitöötlus kandsid tema loomingu esimest ajajärku.

Tuntuks saamine

2015. aasta albumi „Ilusad Illusioonid“ üheks võtmepalaks sai „Bambusest laev“. Loo lähtekoht polnud väljamõeldud muinasjutt: Lõuna-Hiinas meisterdas ta pärast mitut nurjunud katset oma esimese bambusest parmupilli ning kirjutas loo tundest, mis tal tekkis, kui ta pilli esimest korda mängis. Samal aastal avaldatud lugu „Parmupillihullus“ viis parmupilli ja süntesaatorite koosluse veel laiema publikuni ning pääses 2016. aastal Eesti Laulu finaali. Meisterjaan meenutas hiljem, et loo ootamatu populaarsus tõi kaasa midagi popstaarielu taolist, kuigi tema eksperimentaalsem muusika oli olemas juba enne seda edu.

Muusika ja tuntumad lood

Meisterjaan ei kasutanud parmupilli pelgalt eksootilise kaunistusena. 2020. aasta lühialbumil „Mälestusi kiviajast“ loobus ta teadlikult klassikalistest rütmimasinahelidest ning salvestas sämpleid puuokste, oma keha ja šamaanitrummiga; parmupilli heli lasi ta läbi süntesaatori filtrite ja efektipedaalide. Nii muutus pill virtuoosinumbrist heliallikaks, mida sai lõigata, töödelda ja rütmiks vormida.

2022. aastal ilmunud kuuendal albumil „Millest mõtleb vaikija“ nihkus rõhk taas: elektroonikat oli vähem ja kitarr sai suurema koha. Sama plaadi ilmumise ajal sõnastas ta oma tööviisi nii: „Kui sa hakkad mõtlema selle peale, mis teistele meeldiks, tapab see originaalsuse ära.“ Tema looming liigubki pendlina ürgse rütmi, elektroonilise otsingu, naljakate laulude ja kitarri vahel, mitte ühe kindla žanriretsepti järgi.

Mis sai edasi

2025. aasta albumil „Meeleheina valvur“ jätkas ta sama suunda. Parmupilli kuuleb seal varasemast vähem ning esile tulevad kitarr, unelevad ballaadid ja eri külalistega lood, kuid mänguline helimaailmade sidumine on alles. Meisterjaan suhtub oma vanematesse plaatidesse karmilt: ta on Spotifyst peitnud albumeid, mille lugudes ta enda sõnul kuuleb liigset ego ja ebaausust. Kümme aastat pärast „Parmupillihullust“ ütles ta, et naudib taas kitarri – pilli, mille ta oli parmupilli leidmise järel enda jaoks igaveseks maha kandnud. 2026. aasta suvel pöördus ta taas teknomuusika poole ja avaldas lühialbumi „Mitteintelligentne tantsumuusika“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga22 allikatKontrollitud 08.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada