Kuidas alustati

Meie tuli kokku 1972. aasta sügisel Tallinna Polütehnilise Instituudi üliõpilasansamblina ning jõudis avalikkuse ette 1973. aasta kevadel. Solist Tajo Kadajas õppis instituudis majandust ning oli varem laulnud ansamblis Kloostri Tee. Meie oli järgmine samm tema lauljateel.

14. oktoobril 1973 esines bänd Tallinnas Uues Tompis tantsuõhtu vaheajal. Pärast esinemist tuli Kadajasega rääkima Ruja laulja Urmas Alender, kes oli kuuldust vaimustuses. Kadajas meenutas: „Et mulle jälle meeldis tema ansambel Ruja, saavutasime kohe hea kontakti.“ Järgmiseks päevaks kutsus Alender ta endale külla ning tutvustas uut sõpra hiljem ka Rein Rannapile.

Muusika ja tuntumad lood

Meie kasutas laulutekstidena kodumaist luulet, sealhulgas Juhan Viidingu loomingut. Eri eeskujudest saadud käike ja riffe ühendati ebasümmeetrilisteks muusikalisteks vormideks. Amatööransambel katsetas lahendustega, mis ei pidanud mahtuma lihtsa tantsuloo raamidesse.

Kadajase hääl kandis nii jõulist „Ainult niimoodi“ kui ka õrna „Armastuslaulu“. Viimase keskel avanes katsetav instrumentaalosa: ballaad ei püsinud algusest lõpuni ühes meeleolus. 1974. aastal salvestati mitmeid Meie laule, kuid tolleaegsetes oludes ei jõudnud need plaadile.

Mis sai edasi

Meie algne tegevusaeg jäi aastatesse 1973–1975. 1976. aasta sügisel kutsus Rein Rannap Kadajase laulma ansamblisse Noor Eesti. Meie muusika kõlas aga hiljem taas kontserdilaval: 2003. aasta suvel esines Tajo Kadajas koos ansambliga Kuri Proge festivalil. Sellest esinemisest säilis kontsertvideo. Kitarrist Kalle Vikat suri 29. septembril 2004 ja bändi tegevus katkes. 2010. aastal teatas Kadajas uue kitarristi Robert Voodi liitumisest; kavandatud kontsert jäi ära, kuid 1. juunil 2011 esines Meie klubis Rockstar. Vanu salvestisi sai hiljem kuulata ka vinüülilt: 2020. aastal ilmus „Helgiheitja“, mis koondas laule aastatest 1973–1974.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 30.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada