Kuidas alustati

Me Myself and I tuumaks oli ühine beatbox’i ja vokaalse groove’i mäng. Koosseisus tõusid esile laulja Magda Pasierska ja Michał Majeran, kes ühendas laulmise helitehnilise tööga; laval oli neid kolm. Ansambel ei jaganud rolle laulja ja saatjate vahel, vaid kasutas häält terve instrumentaariumina. Esitajad lõid suuga meloodia, bassi, rütmi ja kõlavärvi ning elektroonika lubas neid kihte korrata, üksteise peale laduda ja laiendada.

Tuntuks saamine

Laiem publik õppis ansamblit tundma siis, kui see jõudis saate „Mam talent!“ kolmanda hooaja finaali. Pärast telefinaali oli ansambli esimene album veel ilmumata. Album pidi arendama edasi kontsertidel häälega tehtud tööd, mitte sobituma valmis raadioformaati. Kümnest loost koosnev debüütalbum „Takadum!“ jõudis poodidesse 3. märtsil 2011. Pasierska ütles toona, et nad olid albumi üle väga uhked ja et plaat sai muusikaliselt täpselt selline, nagu ansambel soovis.

Muusika ja tuntumad lood

Nende lähtepunkt oli napp: ainus loomulik instrument oli hääl, kuid tulemus ei olnud traditsiooniline a cappella koorilaul. Beatbox kandis rütmi, mitmehäälsus lõi meloodia ja harmoonia ning elektrooniline töötlus viis terviku jazzi, roki, souli, funki ja hiphopi poole. Nii kirju segu ei lasknud ansamblile üht silti külge panna, ent just see tegi nende kõla äratuntavaks: kolm inimest kõlasid nagu terve rütmisektsiooniga ansambel. Keelega käis ansambel ümber nagu pilliga: valdavalt kõlasid scat, silbid ja helijäljendused, terviklik lause aga ilmus loos „Murd“. Albumi tutvustamiseks valmistasid muusikud ette turnee, mis pidi olema omaette vaatemäng, mitte pelgalt plaadimaterjali ettekandmine.

Mis sai edasi

Debüüdiga ei jäänud projekt ühe telehooaja nähtuseks. 2012. aastal ilmus järgmine album „Do Not Cover!“, selle järel singel „ZNP“ ja 2014. aastal EP „K“. 2019. aastal ilmus veel singel „Together“ — järjekordne samm loomingus, mis algas üksnes suuga tehtud rütmist.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 13.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada