Kuidas alustati

Leima lapsepõlve saatsid ema unelaulud, kodused kassetid ja vinüülplaadid ning perepidudel akordioni saatel lauldud laulud. Kooliminekuga algasid viiuliõpingud ja tutvus klassikalise muusikaga. Mozart vaimustas teda sedavõrd, et ta tahtis saada heliloojaks: kõige põnevam tundus võimalus ise helisid luua ja kokku panna. Peagi lisandus rahvamuusika, alguses kapelliseadete, hiljem vabama pillimängu kaudu. Klassikaline muusika ja pärimusmuusika jäid tema jaoks võrdseteks kaaslasteks.

Saku Muusikakoolist viis tee Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli kompositsiooni õppima. Leima õppis ka Viljandi kultuuriakadeemias pärimusmuusikat ning lõpetas 2016. aastal Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Muusikaõpingud jätkusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus ta lõpetas 2020. aastal elektroakustilise heliloomingu eriala samuti cum laude. Muusiku ja õpetaja töö kõrvale tuli teinegi amet: pärast täiendõpet alustas ta 2023. aastal tarkvaraarendajana.

Muusika ja tuntumad lood

Leima ei seo end ühe pilli ega ühe muusikastiiliga. Ta on õppinud viiulit, klaverit ja trompetit ning laulnud kooris; tema ansamblite hulka kuuluvad Zetod ja Kiiora. Oma muusikalist emakeelt kirjeldas ta 2017. aasta essees sõnadega „korralik virvarr, stiilide ja kogemuste segu“. Tema muusikalise tausta moodustasid üheksakümnendate levimuusika, klassikaline muusika ja seto pärimus.

Ka heliloojana on ta töötanud eri vormidega. 2018. aastal ilmus tema autorikassett „Tasuta õnn“, 2020. aastal kvadrofooniline ehk nelja helikanaliga kuuldemäng „Ülem heli“. Teatris on ta olnud nii muusika looja kui ka heli- ja videomeister ning tantsupidudel muusikajuht. Pilliõpetaja tööd tegi ta kümme aastat Tartu eramuusikakoolis Helivõlu, juhendades ka ansambleid koosmängus ja arranžeerimises.

Edu ja tunnustus

2025. aastal jõudis Luhamaal lavale rokkmuusikal „Seto Odüsseia“, mille muusika kirjutas Leima ja libreto Kauksi Ülle. Seto keelt ei tahtnud ta jätta ainult vanade laulude keeleks. „Terevisioonis“ ütles ta: „Aga nii nagu eesti keel tuli regilauludest rokini ja räpini, miks ei või seto keel tulla.“ Rokki lauldes põimuvad tema sõnul muusikasse ka seto laulule omased mõttekordused ja järellaulud.

Muusikali loomise eel kuulas Leima läbi hulga teisi muusikale. Homerose rännakulugu sai selles lavastuses seto keskkonna ja keele, kuid keskmesse jäid sõda, kojuigatsus ning koju ootama jäänud inimesed. 2026. aastal pälvis Leima „Seto Odüsseia“ muusika eest nii Hilana Taarka omakultuuripreemia kui ka Kultuurkapitali Võrumaa aastapreemia.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga13 allikatKontrollitud 30.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada