Kuidas alustati

Nuude tee lavale algas kaugelt. Ta küüditati 1949. aastal koos perega Siberisse, kus õppis bajaani mängima ja hakkas jõu kasvatamiseks raskusi tõstma. Eestisse naasnuna õppis ta olümpiavõitja Alfred Neulandi juures ning tuli eri raskekaaluklassides viiel korral Eesti meistriks. Enne kutseliseks lauljaks saamist töötas ta Pirital tuletõrjujana.

Tuntuks saamine

Pärast töövahetuse lõppu käis Nuude kolleegidega Pirita restoranis ja laulis seal vahel oma lõbuks. Jaan Arder ja Tõnu Aare märkasid teda ning kutsusid Apelsiniga proovi tegema. Nuude kahtles: „Kes mina olen? Mitte keegi. Mustas nimekirjas pealegi.“ Ansambel võttis ta 1975. aastal oma ridadesse. Tema esimene laul Apelsinis oli „Jambalaya“ ning värske solist tõi bändi korraga võimsa hääle, koguka kuju ja vahetu suhtluse publikuga.

Muusika ja tuntumad lood

Apelsin oli algusest peale otsinud võimalust teistest eristuda ning valinud kergelt paroodilise lavaimidži. Nuude sobis sellesse täpselt: Ivo Linna meenutuse järgi oli tema hääl võimas ja vali, lavaline olek veenev ning endise tõstja turske keha üllatavalt painduv. Nali ei elanud ainult tekstis, vaid ka miimikas, liikumises ja pillimängus.

Sellele lavakeelele pani aluse juba algkoosseisu mänguline pillikäsitlus: Ants Nuut väänas viiulit ja mängis trombooni jalaga, hiljem lisasid solistid oma karakterid. Sama huumor võis nõukogude kontrollijatele närvidele käia. „Himaalaja“ võeti ühel hetkel kavast maha, sest sõnamängu kuuldi Leonid Brežnevi raamatu „Malaja zemlja“ pilkena. Apelsini tugevuseks jäi aga just lustaka vormi ühendamine korraliku muusikatööga.

Edu ja tunnustus

1978. aastal jõudis Apelsin Nõukogude Liidu kesktelevisiooni ning sealt avanes tee pikkadele kontserdireisidele üle liidu. Nuude oli laval üks bändi peamisi pilgupüüdjaid ja tegi nalja ka häälega, mis jäi äratuntavaks aastakümneteks. 1998. aasta esimesel Kuldse Plaadi galal pälvis ta aasta meesartisti tiitli.

Mis sai edasi

Pärast 1975. aastal alanud Apelsini-aastaid esines ta 1990. aastatel sooloartistina oma bändiga. Ta suri 10. märtsil 2001, vähem kui kuu pärast 60. sünnipäeva. Laulja jälg jäi siiski elama ka väljaspool vanu salvestisi: 2008. aasta Kuldse Plaadi juubeligala avati tema mälestuseks looga „Jambalaya“ — kümme aastat pärast seda, kui ta oli samal auhinnagalal aasta meesartisti tiitli saanud.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga33 allikatKontrollitud 30.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada