Mati Nuude jõudis lavale ebatavalist teed pidi. Ta oli edukas tõstja ja töötas seejärel tuletõrjujana, kuni liitus 1975. aastal Apelsiniga. Esimeseks lauluks sai Hank Williamsi kantriklassika „Jambalaya“; tema madal hääl ja mänguline esitus tegid temast kiiresti ühe ansambli silmapaistvamaid soliste.

Apelsini teleesinemised ja kontserdid andsid Nuudele publiku, kes tundis ära nii tema hääle kui ka suure lavakuju. Ta jäi ansamblisse 1985. aastani ning jätkas seejärel sooloesinejana. Nii ei olnud sportlasest lauljaks saamine lühike kurioosum, vaid veerandsajandit kestnud teine elukutse.

Tema repertuaar kaldus kantri, estraadi ja rahvaliku popi poole. „Jambalaya“, „Himaalaja“, „Suvi“, „Suveöö“ ja „Quando“ sobisid häälele, mis kõlas jõuliselt ka lihtsa seade kohal. Nuude tugevus polnud peen stiilimuutus, vaid vahetu refrään ja selgelt äratuntav tämber.

Nuude ühendas Eesti popkultuuris kaks harva kattuvat kuju: tippsportlase ja rahvaliku meelelahutaja. Tema esitatud laulud elavad edasi kordusväljaannetes ja raadiokavades, kuid nende väärtus ei seisne ainult nostalgias — need kannavad edasi aega, mil ansambli solist võis olla sama tähtis karakter kui laul ise.

Mati Nuude suri 10. märtsil 2001. Tema lauljakarjäär oli selleks kestnud 26 aastat.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga2 allikatKontrollitud 03.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada