Kuidas alustati

Lambert kasvas Washingtoni osariigis Everettis nelipühilaste peres. Ta on rääkinud avalikult lapsepõlves kogetud väärkohtlemisest, raskustest oma homoseksuaalsuse ja kiriku õpetuse ühitamisel ning elust bipolaarse häirega. Need kogemused leidsid tee tema luulesse ja lauludesse, selle asemel et jääda salvestusstuudio ukse taha.

Seattle'i kõrgkoolis Cornish College of the Arts õppis ta heliloomingut ja leidis oma koha linna luuleesitajate kogukonnas. Ta oli tegelenud klassikalise heliloomingu, tšellomängu ja laulude kirjutamisega; luule esitamine andis talle veel ühe võimaluse publikuga otse kõnelda. Tema varasesse loomingusse kuulusid omal käel välja antud EP „Letters Don’t Talk“ ja luulekogu „500 Tips for Fat Girls“.

Tuntuks saamine

2012. aastal oli ta Macklemore'i ja Ryan Lewise abieluvõrdsusest kõneleva loo „Same Love“ refrääni kaasautor ning laulis seda ka ise. Hiljem arendas ta oma osa edasi iseseisvaks armastuslauluks „She Keeps Me Warm“ ja sõlmis lepingu plaadifirmaga Capitol Records. 2014. aasta Grammyde tseremoonial esines ta koos Macklemore'i, Ryan Lewise ja Madonnaga ühislaulatusel, mida viis läbi Queen Latifah. Seattle'i väikestel lavadel kujunenud hääl oli saanud osaks laialt kõlanud sõnavõtust abieluvõrdsuse toetuseks.

Muusika ja tuntumad lood

Tema 2014. aasta albumil „Heart on My Sleeve“ kõlasid lihvitud popmuusika kõrval ballaadid ja luuleesitused. Singel „Secrets“ lisas tema avameelsusele mängulisust. Albumi tegemine tutvustas talle ka järjepidevat koostööd laulude kirjutamisel: rusutuna üksinda kirjutamise asemel töötas ta koos teistega ja leidis ruumi ka rõõmule. Ajakirjale Music Connection ütles Lambert: „Mulle meeldib esineda. Mulle meeldib mu enda hääle kõla. Mulle meeldib olla staar.“

Mis sai edasi

2015. aastal lahkus Lambert plaadifirmast Capitol ja lõpetas ametliku koostöö mänedžmendiga, et taastada oma sõltumatus. Ta avaldas muusikat oma plaadifirma Tender Heart Records kaudu, muu hulgas EP „Bold“. Tema 2018. aasta luulekogule „Shame Is an Ocean I Swim Across“ järgnes album „Grief Creature“, mille ta suuresti ise kirjutas, produtseeris ja arranžeeris, ühendades laulud luuleesitustega.

Seejärel laienes tema tegevus ka ekraanirollidele ja filmimuusika loomisele. 2021. aastal osales ta Netflixi animamuusikalis „Arlo the Alligator Boy“ ja sellega kaasnevas sarjas. Samuti kirjutas ta muusika dokumentaalfilmile „1946: The Mistranslation That Shifted Culture“; lauluga „We Belong“ pöördus ta tagasi oma kogemuse juurde, kuidas ta evangeelses kirikus oma homoseksuaalsuse avalikustas. 2025. aastal tõi tema enda produtseeritud „The Tempest“ tema muusikalisse aktivismi varasemast avalikuma viha. Lambert kirjeldas seda muutust kui endale loa andmist liikuda õrnadest ballaadidest kaugemale. 2026. aasta jaanuaris avaldasid tema ja Dybvig loo „Minneapolis“, mille tulu lubati suunata sisserändajate perede toetuseks.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 02.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada