Mary Hopkin
Mary Hopkini esimene Suurbritannia edetabeli nr 1 lugu püsis tipus kuus nädalat. Ent teda ennast kirjeldab kõige täpsemalt hoopis vaoshoitum 1971. aasta album, mille ta tegi vahetult enne Apple’ist lahkumist.
Viimati eetris · Knock Knock Who's There
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Knock Knock Who's There3 korda eetrisviimati
- 2Goodbye3 korda eetrisviimati
- 3Que Sera Sera (Whatever Will1 kord eetrisviimati
- 4Jefferson1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Tema lapsepõlvehümni lauldi kirikusaalis.
- Albumil „Another Road“ mängis ta emalt päranduseks saadud akordionit.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Hopkin kasvas üles kõmrikeelses Pontardawes, kus kabelilaul ja eisteddfod’i võistlused kuulusid argiellu. Esimese avaliku soolo esitas ta nelja-aastaselt, hiljem laulis kohalikus ansamblis Selby Set and Mary ning salvestas kõmrikeelset materjali juba enne seda, kui Londoni popitööstus teda märkas. See taust kostis ka lihvitud singlite alt läbi: kõige omasem oli talle intiimne akustiline folk, mitte suur vaatemäng.
Tuntuks saamine
Hopkini läbimurre sündis sündmuste jadast, mis mõjub peaaegu väljamõeldisena. Ta võitis talendisaate Opportunity Knocks; Twiggy nägi saadet ja soovitas teda Paul McCartneyle. Kaheksateistaastaselt sai temast üks Apple Recordsi esimesi artiste. McCartney produtseeris loo „Those Were the Days“, mis juhtis Suurbritannia edetabelit kuus nädalat. Seejärel produtseeris McCartney albumi „Post Card“ ja kirjutas Hopkinile loo „Goodbye“. 1970. aastal esindas Hopkin Ühendkuningriiki Eurovisioonil ja saavutas looga „Knock Knock, Who’s There?“ teise koha.
Muusika ja tuntumad lood
Edu tuli nii kiiresti, et varjas üht vastuolu. Albumil „Post Card“ tundis Hopkin end kõige vabamalt Donovani akustilisi laule lauldes, mitte uue kuvandiga kaasnenud suurejooneliste šõunumbrite juures. Koostöös Tony Viscontiga tegi ta lõpuks sellise plaadi, nagu ise soovis. Vaoshoitud folk-album „Earth Song/Ocean Song“ sisaldas muu hulgas Cat Stevensi, Ralph McTelli ja Liz Thorseni kirjutatud laule. Suvietenduste kohustused ei lasknud tal albumit tutvustada ning pärast selle ilmumist 1971. aastal lahkus ta omal valikul Apple’ist.
Edu ja tunnustus
Lühike edetabeliperiood oli siiski märkimisväärne: neli Suurbritannia esikümnesse pääsenud singlit, nende seas teise koha saanud „Goodbye“ ja „Knock Knock, Who’s There?“, ning kolmandale kohale tõusnud debüütalbum. Hopkin ise mõõtis edu aga teisiti. Ta ütles hiljem, et ei pea end esinejaks ega ole end laval kunagi kuigi mugavalt tundnud: ta on laulja ja loodetavasti nüüd ka laulukirjutaja.
Mis sai edasi
Popmuusika rambivalgusest lahkumine ei tähendanud muusikast loobumist. Hopkin kasvatas üles kaks last, tegi stuudiotes vokaalpartiisid, liitus lühiajaliselt tegutsenud ansamblitega Sundance ja Oasis ning võttis albumil „Spirit“ ette klassikalise repertuaari. 2005. aastal asutas tema tütar Jessica Lee Morgan plaadifirma Mary Hopkin Music, mis avas tee arhiivisalvestistele ja uutele pereprojektidele. Seejärel õppis Hopkin kodus ise oma pille ja vokaali salvestama; albumi „Another Road“ kümme laulu kirjutas, esitas ja produtseeris ta ise 2020. aastal. Koos Jessicaga valminud „Two Hearts“ järgnes 2023. aastal ning 2025. aastal tuli plaadifirmalt välja veel üks Hopkini loomingust koosnev album „Doodling“.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga32 allikatKontrollitud 01.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
