Mary Griffin
Oma silmapaistvaimas filmirollis 1990. aastate lõpus kehastas Mary Griffin teist lauljat: filmis „54“ mängis ta Amii Stewartit ja esitas uue versiooni loost „Knock on Wood“. Diskokostüümi kandis New Orleansi laulja, kes oli oma esimesed õppetunnid saanud kirikus.
Viimati eetris · Knock On Wood (remake)
Lood eetris
90 päeva · 08.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Knock On Wood (remake)4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- 2011. aastal salvestas Griffin Holiday on Ice'i jaoks tunnusloo „Speed“ ja veel kaks lugu.
- Griffini tähelepanuväärsemate esinemiste hulka kuuluvad Wayne Gretzky lahkumispidu ja Oprah Winfrey sünnipäevapidu.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Griffin sündis New Orleansis. Juba enne kooliiga hakkas ta Louisiana keskosas laulma koos kolme õe ja rändjutlustajast isaga. Ta õppis kaks aastat Northeast Louisiana Universitys ja siirdus seejärel täisstipendiumiga Grambling State Universitysse, kus omandas etenduskunstide bakalaureuse- ja magistrikraadi. 1990. aastate keskpaigaks olid talendiotsijad kuulnud teda kohalikus klubis; Curb Records sõlmis temaga lepingu ja tema debüütalbum „For the First Time“ ilmus 1997. aastal.
Tuntuks saamine
Laiema publikuni jõudis Griffin ebatavalist teed pidi, filmiheliribade kaudu. Filmis „54“ (1998) laulis ta diskoklassika uues versioonis ja kehastas ekraanil Amii Stewartit. Filmile „Conspiracy Theory“ laulis ta koos Frankie Valliga loo „Can’t Take My Eyes Off You“, filmile „Driven“ salvestas ta materjali ning tema häält on kuulda ka filmide „Coyote Ugly“ ja „Ballistic: Ecks vs. Sever“ heliribadel. Tema hääl jõudis sageli kaugemale kui tema nimi plakatil.
Muusika ja tuntumad lood
AllMusic kirjeldab Griffini kõla pigem gospelimõjulise kaasaegse soulina kui just New Orleansi R&B-na. Teisel Curbi albumil „Purified“ (2002) liikus Griffin R&B, popi, gospeli ja tantsumuusika vahel; albumil oli lugu „I Surrender“, mille salvestas ka Celine Dion. Dioni albumil oli Griffin üks taustalauljatest. Kogu karjääri jooksul on Griffin olnud nii solist, heliribalaulja kui ka taustalaulja.
Edu ja tunnustus
Pärast Curbist lahkumist tuuritas Griffin kolmteist aastat Patti LaBellega mööda maailma ja esines seitse aastat koos George Clintoni ja P-Funkiga. Ka stuudios töötas ta edasi: ta osales Funkadelici 2014. aasta tagasitulekualbumil „First Ya Gotta Shake the Gate“ ja B.B. King Blues Bandi 2019. aasta albumil „The Soul of the King“. Kirikus laulma õppinud solistist oli saanud nii souli- kui ka funktähtede pikaajaline lavapartner.
Mis sai edasi
2013. aastal asutas Griffin ettevõtte Mahogany Entertainment. Pärast viimast koostööd LaBellega 2015. aastal hakkas ta taas sooloplaate välja andma: gospelikogumik „For Such a Time as This“ (2016), „Mary’s Christmas“ (2017), „Rebuild“ (2018) ja Aretha Franklinile pühendatud „Angel“ (2022). Mõte sellele austusavaldusele sündis 2019. aastal, kui Griffin esines Detroidis Aretha Franklin Amphitheatre’i avamisel. Oma eluaegse eesmärgi kohta ütles Griffin: „Olen juba 3-aastaselt laulma hakkamisest saadik armastanud võimalust olla osa publiku elamusest, jagada oma energiat ja puudutada südameid.“
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 08.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
