Kuidas alustati

Ronson kasvas üles Londoni ja New Yorgi vahel ning puutus stuudiotehnikaga lähedalt kokku oma kasuisa Mick Jonesi kaudu, kes asutas ansambli Foreigner. New York Universitys õppides sai ta tuntuks linna klubimaastikul, kuid lahkus 1990. aastate keskpaigas ülikoolist, et teha DJ-tööd, mille eest maksti 50 dollarit esinemise kohta.

Tuntuks saamine

DJ-töö avas talle stuudioukse. Esimese läbimurde peavoolus tõi talle Nikka Costa 2001. aasta plaat „Everybody Got Their Something“, mille ta produtseeris. Tema enda 2003. aasta debüütalbum „Here Comes the Fuzz“ kukkus seejärel müügis läbi ja Elektra lõpetas temaga koostöö. Tagasilöök näitas selgelt, milles ta tugev on: kujundada igale isikupärasele lauljale just talle sobiv kõla. Aastatel 2006–07 produtseeris ta Amy Winehouse'i ja Lily Alleni loomingut. Töö Winehouse'i albumi „Back to Black“ kallal aitas tal pälvida 2008. aasta produtsendi Grammy. Tema enda album „Version“ andis tuttavatele lugudele puhkpillidest kantud souli kõla ja sellelt jõudis Winehouse'i lauldud „Valerie“ Briti edetabelis teisele kohale.

Muusika ja tuntumad lood

Ronsoni plaadid kõlavad nagu plaadiriiulite vahel liikuv DJ: hiphopi trummid, vana kooli soul, rokk-kitarr ja popmuusika ülesehitus valitakse külalisesineja hääle järgi. Ta on kirjeldanud produtseerimist diplomaatia ja harrastuspsühholoogia seguna: eesmärk on esinejast midagi esile tuua, mitte suruda kõigile peale üht kindlat kõla.

„Uptown Funk“ koos Bruno Marsiga tõi seni tagaplaanil hoidnud Ronsoni rambivalgusse. See püsis USA edetabeli tipus 14 nädalat ja võitis 2016. aastal aasta helisalvestise Grammy. Ronsoni enda vaade on palju lihtsam: ta ei hakanud muusikat tegema selleks, et kuulsaks saada.

Edu ja tunnustus

See läbimurre ei surunud teda ühe valemi sisse. Album „Late Night Feelings“ (2019) tegi tantsumuusikast kurva alatooniga hitid, koostöö Miley Cyruse, Lady Gaga ja Diploga liikus aga kantripopi, filmiballaadide ja klubimuusika vahel. „Shallow“ kaasautorina pälvis ta Academy Awardi, Golden Globe'i ja Grammy; emotsiooni andis ta edasi nii, et ei tõstnud keskmesse iseennast.

Mis sai edasi

„Barbie“ laiendas seda rolli 2023. aastal veelgi. Albumi „Barbie the Album“ tegevprodutsendina aitas Ronson kujundada eri tegelastele mõeldud lugusid ning kirjutas koos Andrew Wyattiga filmi partituuri; album võitis parima kogumikheliriba Grammy. 2025. aasta mälestusteraamatus „Night People“ pöördus ta tagasi New Yorgi klubidesse, kus tema meetod alguse sai. Järgmise aasta veebruaris tunnustas BRIT Awards tema silmapaistvat panust muusikasse; nii sai ring täis DJ-l, kes oli õppinud lugema rahvast täis tantsupõrandat.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 06.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada