Mariita Mattiisen
Lydia Koidula „Sind surmani“ sai laulva revolutsiooni ajal uue elu Alo Mattiiseni töötluses. Hilisemal salvestusel on isa laulu kaasesitajate seas helilooja ainus tütar Mariita Mattiisen.
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Sind surmaniMariita Mattiisen ja Ott Lepland90 päevaga eetris ei olnud
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Mariita Mattiisen, täisnimega Anna-Mariita, on helilooja Alo Mattiiseni (1961–1996) ainus tütar; tema ema on näitleja Rita Rätsepp. Alo Mattiisen on eesti kuulajale tuntud eelkõige isamaaliste lauludega, mis said laulva revolutsiooni ajal rahva ühislauludeks.
Pere kodu oli Tallinnas Nõmmel. Kui 2019. aasta augustis avati Nõmme Ravila pargis Alo Mattiiseni mälestuspink, mille mõte tuli Nõmme elanikelt, rääkis tütar ERR-ile: „Kuna elasime ju ka ise koos isaga Nõmmel, on see Tallinnas kindlasti mälestuspingi jaoks kõige õigem koht.“ Samas pargis on juba mälestuspingid muusikutele Uno Veenrele ja Arne Oidile ning suviti peetakse seal kontserte.
Muusika ja tuntumad lood
Mariita Mattiiseni nimi on salvestustel kõrvuti isa omaga. „Sind surmani“ on Aleksander Kunileidi koorilaul 19. sajandi luuletaja Lydia Koidula tekstile, millele Alo Mattiisen andis 1988. aastal uue rokkballaadi kuju. Uuemal salvestusel on isa loo kaasesitajad Ott Lepland ja Mariita Mattiisen.
Teine salvestus, kus tütar on isa kaasesitaja, on Alo Mattiiseni „Mingem üles mägedele“ akustiline demoversioon.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga23 allikatKontrollitud 10.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
