Kuidas alustati

Vaigla sündis Tallinnas ning veetis suurema osa elust Murastes, pidades end pigem maatüdrukuks. Muusikaga tegelemine algas kodus: isa Raul ja vend Robert olid tema muusikalised kaaslased ka hiljem. Muusikakoolist jõudis ta koolibändidesse. Oma kujunemist kirjeldas ta loomuliku teena. Frankie Animal alustas tegevust 2012. aastal. Perega koos musitseerimine jäi tema tegemiste osaks ka Frankie Animali kõrval.

Tuntuks saamine

2013. aastal osales Vaigla oma nime all Eesti Laulul looga „Maybe“, mille autorid on tema ja Raul Vaigla. 2018. aastal astus ta Frankie Animaliga Eesti Laulu finaalis üles lauluga „(Can’t Keep Calling) Misty“. Samal kevadel rääkis ta, et leiab päevas vähemalt paar tundi prooviruumis harjutamiseks või uue muusika kallal töötamiseks. Vaheldusrikkad päevad sobisid talle, sest rutiin kippus kiiresti tüütama.

Ideid leidis ta muusikast ja uutest inimestest, aga inspiratsioon sõltus ka tema sisemisest seisundist. Teiste inimeste intervjuud võisid anda talle mõtteainet päevadeks või kauemaks.

Muusika ja tuntumad lood

2025. aasta Sügisjazzil laulis Vaigla koos isa Rauli ja trompetist Tero Saartiga Ultima Thule lugusid. See repertuaar oli talle tuttav juba lapsepõlvest. Isa kontserdid ja salvestused, mis kestsid hilisõhtuni, ning suvetuurid olid tema jaoks tavalise elu osa. Eriti lähedaste lauludena nimetas ta „Hallaööd“, „Öist“ ja „Pilve“.

Samal sügisel rääkis ta ka Frankie Animali aktiivsemast tegutsemisest. Bänditöö kõrval kandis ta endaga edasi väga konkreetseid mälestusi isa muusikast: Ultima Thule albumiga „Ingel ja suli“ seostusid tal suvetuurid, mis olid lapsepõlves suve või koguni terve aasta tippsündmused.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga16 allikatKontrollitud 04.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada