Marie Nyriam
Enne Eurovisiooni võitu teenindas Marie Myriam vanemate restoranis külastajaid ja laulis samal ajal fadot. Laul „L’Oiseau et l’Enfant“ viis väikeses Pariisi saalis alustanud noore laulja rahvusvahelise publikuni.
Viimati eetris · L'oiseau et L'enfant (France 77)
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1L'oiseau et L'enfant (France 77)1 kord eetrisviimati
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Myriam Lopes veetis lapsepõlve Kongos ja kolis seejärel perega Pariisi. Tema vanemad avasid seal restorani Le Ribatejo, kus igal õhtul fadot lauldi. Külastajaid teenindades ümises ka tema ning püsikülastajad jäid viimaks teda kuulama. Siis tegid vanemad talle ettepaneku laulutunde võtta. Restoranis saadud muusikaline kool jäi talle tähtsaks: palju hiljem ütles ta selle portugali repertuaari kohta: „See muusika voolab mu soontes.“
Tuntuks saamine
Tema plaadikarjäär algas 1976. aastal lauluga „Ma colombe“, mille kirjutas Jean-Paul Cara. Järgmisel aastal esindas ta Prantsusmaad Eurovisioonil lauluga „L’Oiseau et l’Enfant“. 7. mail 1977, päev enne kahekümnendat sünnipäeva, võitis ta Londonis peetud võistluse. Ta salvestas laulu ka inglise, saksa, itaalia, hispaania ja portugali keeles: tema esimene suur menulugu jõudis nii prantsuskeelsest muusikaruumist kaugemale.
Muusika ja tuntumad lood
1980. aastatel laulis Marie Myriam ka lastele. Tema esituses kõlasid sarja „Merveilleux Voyage de Nils Holgersson au pays des oies sauvages“ tunnuslaul ja telekanali TF1 pühade ajal näidatud saate „Visiteurs de Noël“ tunnuslaul. Tema estraadirepertuaari lisandusid muu hulgas „Tout est pardonné“ 1987. aastal ja „Dis-moi les silences“ 1988. aastal.
Eurovisioonil astus ta hiljem üles ka hääletustulemuste edastajana: aastatel 1997 kuni 2005 teatas ta mitmel korral Prantsusmaa punktid. 2008. aastal pöördus ta taas pühademuusika juurde albumiga „Tous les anges chantent“, millel kõlab kolmteist jõululaulu. Albumil osales ka Budapesti sümfooniaorkester Guy Mattéoni juhatusel.
Mis sai edasi
2013. aasta detsembris suri tema abikaasa Michel Elmosnino, Polydori endine kunstiline juht. 2026. aasta mais vahendatud intervjuus ajakirjale Nous Deux selgitas ta, et lein pani teda kontserte ära jätma ja lavalt taanduma. 2017. aastal ilmus tema autobiograafia „La fille du Ribatejo“. 2026. aasta mais oli ta pensionil, kuid Eurovisiooni eel antud intervjuud viisid ta mõtted tagasi 1977. aasta õhtusse. Siis ütles ta: „Iga kord soovin ma Prantsusmaa võitu.“
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 04.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.