Maribelle
Juba enne, kui BZN-i lugu „Mon Amour“ jõudis 1. kohale, oli viieteistaastane Maribelle selle demo sisse laulnud. Vanemad tõid ta ansamblist ära, sest öine tuurigraafik oli liiga koormav. Ise pole ta seda kunagi pidanud valeks pöördeks, kuigi suurhitt jäi tal saamata.
Viimati eetris · Ik Wil Jou
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Ik Wil Jou3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Lapsena sõitis Maribelle koos kuue teise tüdruku, mõne kitarri ja misjonäriga ühes Volkswagen Keveris hooldekodudesse esinema.
- 2002. aastal üllatas Jan Keizer lauljat telesaates vana kassetiga, millel oli tema sisse lauldud „Mon Amour“ demoversioon.
- Maribelle on rääkinud, et tema poeg mängib kitarri ja on tasapisi hakanud ka laulma.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Maribelle, kodanikunimega Marie Kwakman, jõudis muusika juurde varakult: kaheksa-aastaselt hakkas ta kitarrimängu õppima, kuid õpetaja märkas peagi, et tema hääl on mänguoskusest tugevam. 1972. aastal ilmus tema esimene singel „Laat het altijd vrede zijn“ nime Marietje & Het Volendams Operakoor all. Teismeeas liikus tema maitse lastelauludelt popi ja roki poole; ta võttis kitarri taas kätte, et end ise saata, ja laulis pulmades. 1976. aastal liitus ta ansambliga BZN. Mõne proovi järel esines ta Jan Keizeri kõrval täissaalide ees. Akustilise kitarriga taburetilt sattus ta otse valju roki keskele; hiljem nimetas ta seda üleminekut kultuurišokiks.
Tuntuks saamine
Pärast BZN-ist lahkumist laulis Maribelle edasi pulmades ja kirikuteenistustel. Ta palus kitarrist Jan Buijsil end saata ning kui ta oli seitsmeteistaastane, asutasid nad ansambli Spryng. Pärast kolme proovi oli ansambel juba laval, esines keskmiselt kolm korda nädalas ja tegutses mõne kuu pärast kutselisena. 1981. aastal tuli Maribelle Eurovisiooni lauluvõistluse Hollandi eelvoorus teiseks. Kolm aastat hiljem avanes tal uus võimalus. Peaaegu kõik tema ümber soovitasid tal osalemisest loobuda, kuid talle meenus, kuidas ta oli lapsena pärast magamaminekuaega laua all lauluvõistlust vaadanud. Seekord otsustas ta ise ja läks lavale, millest oli kaua unistanud.
Edu ja tunnustus
Nime Maribelle all andis ta singli välja juba 1978. aastal; nimi valiti ärilistel põhjustel. Võistluslaul „Ik hou van jou“ sai orkestriseade, mille London Philharmonic Orchestra tema sõnul kahe võttega salvestas. Luksemburgis seisis ta üksi orkestriaugu kohal, ilma taustalauljateta. Kolmeteistkümnes koht valmistas pettumuse ning ajakirjandus kirjutas palju tema kleidi suurest roosast lehvist. Aastaid hiljem nägi ta seda kogemust aga teisiti: „Ma tegin selle 24-aastase tüdrukuna omal käel siiski ära. Seda ei saa keegi minult enam võtta.“ Karjääri kõige toredamateks aastateks pidas ta Spryngis veedetud aega, kuid kõige rohkem tundis ta uhkust Luksemburgi esinemise üle.
Mis sai edasi
2022. aastaks oli Maribelle elanud Ibizal juba aastaid. Katse Hollandisse tagasi kolida kestis ühe aasta; saarest oli saanud tema kodu. Esinema ta enam ei pidanud, kuid muusika jäi tema kireks. Pärast kodumajutuse remonti tahtis ta hakata saarel lauluõpetajaks ja oma kogemusi edasi anda; laval soovis ta teadlikult ruumi teha nooremale põlvkonnale.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 23.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
