Mari Pokinen
Mari Pokineni laulud ei alanud laval, vaid märkmikus, kuhu ta lapsena oma luuletusi kirjutas. Hiljem Mari Jürjensina tuntuks saanud laululooja valis näitlejaõppe, kuid jätkas ka oma muusika loomist.
Viimati eetris · Oi külad, oi kõrtsid
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Oi külad, oi kõrtsidKukerpillid, Mari Pokinen, Hendrik Sal-Saller4 korda eetrisviimati
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Lapsepõlve Põlvas veetnud Mari õppis Ülenurme muusikakoolis viiulit ning lõpetas selle 2003. aastal. Muusika oli talle juba lapsena võimalus oma mõtteid välja öelda: ta kirjutas märkmikku luuletusi ja lugusid ning laulis neid ettelugemise asemel. Esinemine hirmutas teda, kuid enda tunnete muusikaks tegemine pakkus tuge. Hiljemgi on ta küsinud endalt, milleks on maailmale veel tema muusikat vaja. Kuulajate tänu on aidanud tal uskuda, et tema tööl on mõte.
Ühel hetkel leidis ta kodust vana, häälest ära kitarri, millel oli ainult kolm keelt. Viiuliõppes oli palju reegleid, ent selle pilli juures võis ta ise otsustada, kuidas mängida. Mari ütles hiljem: „See on olnud minu jaoks loomulik eneseväljenduse vorm.“ Pärast gümnaasiumi valis ta muusikaõpingute asemel teatrikooli ning lõpetas Viljandi kultuuriakadeemia näitlejana 2011. aastal. Teater meelitas teda ka seetõttu, et ema töötas Vanemuises, ent kõige rohkem huvitas teda inimese tundmaõppimine.
Muusika ja tuntumad lood
Debüütalbum „22“ ilmus 2010. aastal, ajal, mil Mari õppis veel näitlejaks. Teine sooloplaat „Maa saab taevani“ järgnes 2013. aastal. Samal ajal olid muusika ja teater tema töös seotud: ta kirjutas muusikat lavastustele ja Ilmar Raagi filmile „Kertu“ ning esitas Vaiko Epliku laule animafilmis „Suur maalritöö“. Nii käisid tema näitlejatöö ja laululooming kõrvuti.
Von Krahli Teatris töötamise järel jätkas ta vabakutselisena. Abielludes võttis ta 2014. aastal perekonnanime Jürjens. Selle nime all ilmusid ka albumid „27“ 2016. aastal ja „Omaenese ilus ja veas“ 2020. aastal.
Mis sai edasi
2024. aasta album „…aga samas…“ tähistas tema enda sõnul teistsugust enesetunnet. Ta kirjeldas seda kindla jalgealuse leidmise ja suureks kasvamise plaadina: julgust oli rohkem kui varasematel kordadel. Eesti Muusikaauhindadel 2025 pälvis ta nii aasta naisartisti kui ka aasta autorilaulualbumi tiitli.
Kolme poja emana on ta rääkinud ka kõhklustest ning raskusest leppida sellega, et kõik ei õnnestu täiuslikult. Loominguks on ruumi jätnud abikaasa Miku suur panus koduses elus. Tunnustus ei lõpetanud otsimist: ta tahtis jätkata uute unistustega, mitte piirduda auhindade üle rõõmustamisega. 2025. aasta detsembri intervjuus ootasid teda ees jõulukontserdid Curly Stringsiga. Ansambli liikme Eeva Talsiga oli ta sõbraks saanud juba lasteaias.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga19 allikatKontrollitud 12.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.