Mari Kalkun
Mari Kalkuni muusikas kohtuvad regilaul ja luuper, kannel ja elektrooniline heliruum. Keskmes on siiski Võrumaa: keel, mets ja esivanemate lood — ja just sellisena on tema laulud kõlanud ka rahvusvahelistel lavadel.
Viimati eetris · Sata-Sata!
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Sünnipäevalaul ehk Linda, Linda! (2018)4 korda eetrisviimati
- 2Sata-Sata!Mari Kalkun & VHK keelpilliorkester3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- 2015. aasta võrukeelne lasteplaat „Upa-Upa Ubinakõnõ“ anti Põlva ja Võru haiglas sündinud lastele, et kohalik keel ja mõtteviis jõuaksid nendeni maast madalast.
- „Õunaaia albumi“ piiratud käsitööeksemplare ehtisid Kalkuni enda aia viljapuuõied.
- Tema isapoolne pere on elanud Võrumaal põlvkondi, ema on pärit Kihnust.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Klaverit hakkas Kalkun õppima viieaastaselt, kuid kooliajal pöördus ta klassikalisest muusikast regilaulu poole. Umbes 16-aastaselt astus ta esimest korda üles Viljandi pärimusmuusika festivalil. Ligi tuhande kuulaja ees seistes mõistis ta esimest korda, mida tähendab muusika kaudu inimestega side luua. Viljandi kultuuriakadeemias õppis ta kultuurikorraldust ja arendas pillimänguoskust. Seejärel lõpetas ta Eesti muusika- ja teatriakadeemias pärimuslaulu magistriõppe ning õppis vahetusüliõpilasena Helsingis Sibeliuse Akadeemias.
Tuntuks saamine
2007. aastal ilmunud debüütalbum „Üü tulõk“ tõi tema omaloomingu Eesti kuulajate ja kriitikute ette. Järgmise albumi „Vihmakõnõ“ salvestas ta 2010. aastal ise eri kodustes paikades ja pühendas selle oma vanavanematele. Aasta hiljem andis Jaapani plaadifirma mõlemad albumid välja ning Kalkun jõudis esimest korda Jaapanisse. Nii algasid tema välisesinemised, ilma et ta oleks pidanud kodukeelt vahetama.
Muusika ja tuntumad lood
Kalkun laulab eesti ja võru keeles, mängib kannelt ja klaverit, kasutab trummi ning seob pillid luuperi ja muu tänapäevase tehnoloogiaga. Ta ei hoia pärimust klaasi all: vanade tekstide ja regilaulu kõrval kasutab ta enda sõnu ning nüüdisaegsete eesti luuletajate loomingut. Võru keel pole tema loomingus pelgalt kõlavärv, vaid osa maailmatajust. „Laulud on nagu seened ja marjad, mida käid metsas noppimas,“ on ta oma kirjutamist kirjeldanud. Mets on talle ühtaegu inspiratsiooniallikas ja koht, kus argimürast välja puhata.
Edu ja tunnustus
Album „Ilmamõtsan“ jõudis 2018. aastal The Guardiani kriitikute valitud maailmamuusika aastaalbumite esikümnesse. Sellele järgnesid Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia 2019. aastal ja ERR-i aasta muusiku tiitel 2020. aastal. Kalkun oli esimene maailmamuusikast lähtuv artist, kes selle ERR-i tunnustuse pälvis. Tema laulud on jõudnud ka kooride, sümfooniaorkestrite ning laulu- ja tantsupeo repertuaari.
Mis sai edasi
2023. aasta „Stoonia lood“ viis vana pärimuskihi loodushelide ja elektroonilise helimaastiku keskele. Plaadi andis välja Peter Gabrieli Real World Records. Kalkun on nimetanud selle keskseks küsimuseks inimese vastuolulist suhet loodusega ning seda, kas vanad regilaulud suudavad kõnelda ületarbimisest ja kliimamuutusest. Kava jõudis 20 riiki. 2025. aasta kontsertalbumil ühines tema hääle ja kandlega Eesti Rahvusmeeskoor — kodusest pärimusest kasvas avar, kuid endiselt äratuntavalt Võrumaa-keskne heliruum.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 09.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
