Kuidas alustati

Margus Põldsepp sündis 3. novembril 1969 Paides, lõpetas Valga laste muusikakooli 1985. aastal ning Valga I keskkooli 1987. aastal. Tollal tahtis ta edasi õppida ajalugu, kuid nõukogudeaegse õppekava „punane ajalugu“ peletas ta sellest plaanist eemale. Huvi ajaloo vastu jäi siiski alles: 1998. aastal lõpetas ta Viljandi Kultuurikolledži rahvamuusika erialal ning jõudis vanade laulude kaudu tagasi teemadeni, mis teda noorukina köitsid.

Õpetajaametisse jõudis Põldsepp varakult. Juba kultuurikolledži ajal õpetas ta nooremale kursusele lõõtsamängu; hiljem töötas ta Ugala teatris muusikalise kujundajana ning õpetas kultuuriakadeemias ja August Pulsti õpistus. Elukutsevalikut on ta põhjendanud napilt ja maalähedaselt: „Puid laduda ju võiks ja kraavi kaevata, aga muud ma ei oska ja selleks ongi mul muusika.“

Tuntuks saamine

15. oktoobril 1992 astus Viljandi kultuurikoolis esimest korda üles ansambel Untsakad. Põldsepast sai ansambli kunstiline juht, laulja ja lõõtspillimängija; just selle kooslusega jõudis tema huvi rahvalaulude, sõdurilugude ja ajaloo vastu suure publiku ette. Ta ei murdnud läbi soolotähena, vaid pikaealise ansambli kandva liikmena.

Ansambli tugevust kirjeldab Põldsepp lihtsa pildiga: elektrikatkestuse korral võetakse naturaalpillid seljakotist välja ja mängitakse edasi. Ent akustiline algus ei muutnud ansamblit muuseumiesemeks: Untsakad kohandasid arhiividest ja rahvasuust leitud materjali tänapäevasele lavale.

Muusika ja tuntumad lood

Vanade laulude uurimine pole tema jaoks olnud üksnes lavatöö osa. Muusikapedagoogika magistriõppes uuris ta eesti sõdurilaulu eri aegadel ning 2012. aastaks hõlmas tema kogutud materjal umbes 250 laulu – regilauludest eri sõdade ja metsavendade lauludeni. Ta palus inimestel anda talle ka kodudes säilinud sõdurite laulikuid, lubades need pärast uurimist Eesti Kirjandusmuuseumisse talletada.

Sama huvi seletab tema töö laia haaret rahvatantsulisest lõõtsamuusikast sõjaajaloolise ainestikuni. Põldsepp pole jäänud ühe kollektiivi ega ühe rolli külge: ta on mänginud Untsakates ja Põldsepp ja Poegades, juhendanud noori ning kirjutanud teatrimuusikat.

Koht eesti muusikas

2013. aasta detsembris pani Põldsepp Karksi-Nuia muusikakooli lõõtsaõpilastest kokku ansambli, et anda neile koosmängukogemus. Järgmise aasta jaanuaris proove alustanud rühm kasvas Lõõtsavägilasteks; repertuaar laienes pillilugudest lauludeni ja teiste stiilideni. Õpetajatöö jätkub: ta õpetab muusikakoolis lõõtsa ja karmoškat.

Mis sai edasi

2023. aastal lisandus tema tööle uus mõõde. Paarikümne teatrilavastuse muusikalise kujundamise järel tegi ta filmiga „Vigased pruudid“ oma debüüdi mängufilmi heliloojana. Heliriba mängisid sisse Karksi-Nuia ja Abja muusikakooli õpetajad koos Viljandi kultuuriakadeemia tudengitega. 2025. aastal lõpetasid Untsakad 14 aastat kestnud albumipausi plaadiga „Nõiduvad huuled“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 06.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada