Kuidas alustati

Muusika oli Sadama lapsepõlvekodus loomulik osa elust: ema laulis ansamblis ja isa mängis bändides. Mõlemad vanemad olid õpetajad ning koolis juhtunu jõudis koju vahel enne poissi ennast. Põhikoolis pani ta sõpradega kokku koolibändi ning mängis kitarri, mille isa oli tema ristiisalt ostnud. Muusikakoolis ta ei käinud. Kui tema kõrvale tulid temast paremad pillimehed, ei näinud ta enda sõnul enam põhjust usinalt harjutada. Laval teenis ta esimese raha hoopis kooliteatriga: koos Jüri Naelaga käidi lasteetendusi andmas. Ta jõudis ka Viljandi nukuteatrisse.

Tuntuks saamine

N-Euro solistina sai Sadam reisida ja end laval välja elada. Esinemised viisid ta Saksamaale ning Ameerika klubidesse. Hiljem tunnistas ta, et sündmuste keskel ei osanud ta kogu sellest tähesärast rõõmu tundagi. Erilise soenguga lavakuju tõi tähelepanu, aga ka tõrjuvat suhtumist. Vanast bändist rääkides ütles ta: „Ta raskendas kindlasti Sadamasilla tulekut.“ Sadam mõistis, et kuulajatel olid temast eelarvamused. Samas ei oleks tema enda hinnangul N-Euro kogemuseta sündinud ka hilisemaid laule: varasem bänd jäi teda saatma ka teistsuguse muusika juures.

Muusika ja tuntumad lood

Sadamasild sai alguse Sadama ja Tõnu Laikre kahekesi esinemistest. Sadam meenutas ansambli sündi nii: „Lood vajasid salvestamist ja siis sündiski Sadamasild.“ Esimene kontsert anti Viru folgil. 2024. aastal tähistas ansambel kümnendat tegutsemisaastat. Sadamale tähendas see muusikute ringi, kus iga mängija võis kirjutada ja ideid anda. Koosseisu muutudes muutus ka muusika: ta kirjeldas Sadamasilda andekate instrumentalistide klubilise kooskäimisena. Juubeliaasta lõpu kontserdikavadesse valiti talvelaule, mida oli ansambli repertuaari kogunenud palju.

Sadama repertuaari mahub ka prantsuse šansoon. 2019. aastal avaldas ta koos ansambliga Horoskoop laulu „Champs Elyseés“. See oli džässisugemetega estraadiklassika uus esitus ning kuulus Horoskoobi debüütplaadile „Horoskoobi tuules“.

Koht eesti muusikas

Laulutekstide kirjutajana jõudis Sadam 2025. aasta laulupeo suurkontserdile: poistekoorid laulsid tema sõnadega laulu „Mu kodu nii lihtsalt“. Seda kuuldes tulid tal pisarad silma. Ta oli teksti kirjutades mõelnud Eestile ning sellele, kuidas laulvad poisid võiksid täiskasvanud meestena oma lapsepõlvele ja kodumaale tagasi vaadata. Talle oli tähtis, et see maa oleks alles, mitte üksnes mälestus, millest lauldakse.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga15 allikatKontrollitud 04.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada