Kuidas alustati

Väljataga õppis aastatel 1971–1975 Riikliku Filharmoonia estraadistuudios laulmist. Ta oli samal ajal veel koolitüdruk, kuid estraadistuudio viis ta otse täiskasvanute maailma: katsetel läbis ta mitu vooru ning pidi alles lõpuvestlusel tunnistama, et oli end kaks aastat vanemaks rääkinud. Hiljem õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat ja lõpetas konservatooriumi 1979. aastal kiitusega.

Tuntuks saamine

Samal 1979. aastal oli publik ta juba omaks võtnud: ajakirja Noorus küsitluses kuulus ta koos Jaak Joala ja Marju Kuudiga lemmikute esikolmikusse. Tema enda pilk kuulsusele oli sootuks tagasihoidlikum. „Mul puudus ambitsioon,“ ütles ta aastakümneid hiljem ning tunnistas, et ei hinnanud end solistina kuigi kõrgelt. Talle meeldis kõige rohkem mitmehäälne ansamblilaul.

Muusika ja tuntumad lood

Madal hääl, mis tegi viieteistaastase katsetel vanemaks, jäi tema esitajakäekirja eristavaks jooneks. Ta töötas eri kontsertkoosseisudega, nende seas A. Pilliroo seksteti ja Tallinna džässkvartetiga, ning oli varieteesolist. Ta ei ehitanud üht suurt soolokarjääri, vaid laulis džässis, vokaalansamblites, varietees ja väiksematel kontsertidel; esiplaanist tähtsam oli talle ühine kõla.

Edu ja tunnustus

Kaheksakümnendate alguses jagas Väljataga elu kahe lava vahel. Päeval õpetas ta Otsa koolis noori lauljaid, õhtuti esines Olümpia varietees. Kui sündis tütar Marii, naasis ta varieteesse juba lapse kahekuuseks saades; tagala eest hoolitses tema ema. See polnud lauljatööst kõrvalepõige, vaid teise pika tegevussuuna algus: õpetajana vormis ta Eesti järgmist lauljate põlvkonda. Õpetajaameti eeskujuks oli talle Tiia-Ester Loitme. Väljataga enda põhimõtteks kujunes, et koolitus ei tohi õpilase isikupära siluda, vaid peab aitama tema eripäral veel selgemalt esile tulla.

Mis sai edasi

2005. aastal õpetas ta korraga Otsa koolis, muusikaakadeemias ja Viljandi kultuurikolledžis, kuid lükkas tagasi väite, et laulmine oli jäänud seljataha: „Ma laulan ju kogu aeg.“ Samal suvel esines ta Uno Loobi juubelikontserdil ning Lembit Saarsalu ja Olev Ehalaga. Tema mõõdupuu oli, et „laul peab endale midagi tähendama ning südamest tulema“. 2022. aastal sõnastas ta oma eelistuse endiselt sama selgelt: „Ma olin ja olen väga hea ansamblilaulja.“ Alates 2008. aastast on ta juhatanud Ida-Tallinna Keskhaigla segakoori; 2023. aastal täitus kooril tema käe all 15 tegutsemisaastat.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga28 allikatKontrollitud 02.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada