Kuidas alustati

Griffiths oli pärit Kingstoni lääneosast. Kutselise muusikuna alustas ta 1964. aastal pärast seda, kui naaber Phillip James ansamblist Blues Busters oli teda laulmas kuulnud. Tema esimene suurem lavaesinemine koos Byron Lee and the Dragonairesiga avaldas Clement Doddile ja Ronnie Nasrallale nii suurt muljet, et kumbki pakkus talle plaadilepingut. Ta valis Doddi Studio One'i, kus Bob Andy kirjutas talle varajast repertuaari, sealhulgas „Feel Like Jumping“. Hiljem meenutas Griffiths: „Dodd ulatas mulle teatepulga ja mina lihtsalt jooksin sellega edasi.“

Tuntuks saamine

Koos Andyga moodustas ta duo Bob and Marcia; nende versioon loost „Young, Gifted and Black“ jõudis 1970. aastal Ühendkuningriigis esiviisikusse ning viis nad saatesse „Top of the Pops“. Mõni aasta hiljem ühines Griffiths I-Threesis Rita Marley ja Judy Mowattiga ning laulis aastatel 1974–1981 koos Bob Marley and the Wailersiga. Ometi täitis ta korraga kolme rolli: oli duetipartner, taustalaulja ja sooloartist. Hiljem sõnastas ta põhimõtte otse: „Ma ei loobunud hetkekski oma soolokarjäärist.“

Muusika ja tuntumad lood

See iseseisvus aitab mõista ka tema loomingut: stiilid ulatuvad rocksteady'st ja roots-reggae'st dancehall'ini, kuid tasakaalukas ja meloodiline kese jääb samaks. Paljudel soolosalvestistel laulis ta ise sisse ka harmooniapartiid, hinnates tihedalt kokkusobitatud häälte täpsust. Uue pöörde tõi „Electric Boogie“, mille Bunny Wailer oli talle kirjutanud: pärast algset salvestust viis 1989. aasta remiks rivitantsu Electric Slide'i üle maailma ja jõudis USA Billboard Hot 100 edetabelis 51. kohale. Laulust sai tema edukaim singel Ameerika Ühendriikides, ehkki tal oli selle ilmumise ajaks juba ligi kaks aastakümmet arvestatavat karjääri seljataga.

Edu ja tunnustus

Jamaica tunnustas kogu seda pikka karjääri 2014. aastal Order of Distinctioni komandöriklassi teenetemärgiga ja 2023. aastal Order of Jamaica teenetemärgiga. Ametlikus põhjenduses tõsteti esile tema panust reggaesse nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt. 2024. aastal tähistas ta 60 muusika-aastat suure kontserdiga Kingstonis. Seal esines ta koos artistidega, kes olid pärit tema karjääri eri ajajärkudest ja esindasid mitut Jamaica muusikute põlvkonda.

Mis sai edasi

2026. aasta jaanuaris andis University of the West Indies, Mona talle kirjanduse audoktori kraadi. Kuuskümmend üks aastat pärast kutselise lauljakarjääri algust lõpetas Griffiths oma vastuskõne, lauldes „Dreamland“ a cappella, ning lõpetajad laulsid kaasa.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 08.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada