Marc Pircher
„Minu õpitud amet on lõõtspillimängija“, ütles Marc Pircher 2013. aastal. Kaheteistaastase poisina mängis ta Zillertali folklooriõhtutel – 2026. aastal pidi ta jalgpalli maailmameistrivõistlustel Dallases asendama Bruce Springsteeni.
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Comme ci Comme ca (DJ Ostkurve Remix)90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Teda peeti üheks võimalikuks Karl Moiki järglaseks, kes oleks alates 2006. aastast saadet Musikantenstadl juhtinud.
- 2008. aastal tantsis ta ORF-i saates „Dancing Stars“ Kelly Kainziga ja langes välja viiendana kümnest paarist.
- Oma tuuribussis magab ta enda sõnul „nagu beebi“ – viie minutiga on ta unes.
- Aastatel 2007–2010 juhtis ta konkurssi Grand Prix der Volksmusik, mille ta oli 2003. aastal ise võitnud.
- Loo „7 Sünden“ 20. sünnipäevaks valmis 2024. aastal telesaade „7 Stars, 7 Songs“.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Marc Pircher sündis 22. aprillil 1978 Salzburgis ja kasvas üles Ried im Zillertalis. Lapsena mängis ta akordioni, õppis selgeks steiri lõõtspilli ja lõpetas hiljem kaubanduskooli. 1992. aastal tuli teledebüüt RTL-i saates „Heimatmelodie“, 1995. aastal saatis ta ansamblit Zellberg Buam Karl Moiki saates Musikantenstadl.
Tuntuks saamine
1999. aastal võitis ta konkursi Grand Prix der Volksmusik Austria eelvooru, 2003. aastal looga „Hey Diandl spürst es so wie i“ juba konkursi enda. 2006. aastal sai DJ Ötziga duetis lauldud loost „7 Sünden“ tema tuntuim lugu: 2. koht Austrias, kuldplaat Saksamaal.
Umbes samal ajal kaotas ta ühe teise lava. Albumi „Du bist ’ne Sünde wert“ reklaamtuuri ajal ilmus intervjuu pealkirjaga „Florian Silbereisen ainult kasutas mind ära!“. Toimetus kustutas ta kolm päeva enne saadet kavast ja sestpeale ei ole teda enam kordagi kutsutud. Pircheri sõnul on lause kontekstist välja rebitud. 2025. aastal ütles ta Silbereiseni kohta: „Ta on tore tüüp ja tal ei ole minu täieliku saatest väljaheitmisega mingit pistmist.“
Muusika ja tuntumad lood
2013. aastal andis ta umbes 200 kontserti aastas ja müüs otse lavalt 5000 kuni 8000 CD-d aastas. Mänedžeri tal ei olnud, esinemiskokkuleppeid võttis ta vastu ise. Kindlat lugude järjekorda ei olnud: tema sõnul alustati alati sama lauluga ja vaadati siis, kuidas edasi. Gregor Stadlober ja Marco Antoniazzi jälgisid teda aasta aega kinodokumentaalfilmi „Schlagerstar“ (2013) tarbeks.
Aastatega muutus tema kõla moodsamaks ja popilikumaks ning steiri lõõtspill jäi tagaplaanile. Album „Laut und leise“ (2018), mille lood oli ta suuremalt jaolt ise kirjutanud või kaasa kirjutanud, alustas Austria edetabelis kohe 1. kohalt. Tema kommentaar: „See on lihtsalt võimas.“
Edu ja tunnustus
Austrias jõudsid 1. kohale ka „Wer, wenn nicht du“ (2010) ja „Leider zu gefährlich ...“ (2015). 2009. aastal sai ta rahvamuusika kategoorias Amadeus Austrian Music Awardi. 2013. aasta seisuga oli tal kaksteist kuld- ja viis plaatinaplaati ning 23 fänniklubi viies riigis.
Mis sai edasi
Pircher elab koos teise abikaasa Martina ja nende ühise pojaga Zugi kantonis Rischis. Tema 30 laval oldud aastat tähistav juubelialbum jõudis 2022. aastal Šveitsis 1. kohale ja Austrias 11. kohale. 2025. aastal külastas ta ORF-i sarja „Marcs Hitgeschichten“ jaoks kolleege, nende seas Heinot ja Jazz Gittit. 2026. aasta mais andis ta nõusoleku esineda 22. juunil Dallases jalgpalli maailmameistrivõistluste fännitsoonis Bruce Springsteeni asemel, kes ei saanud tulla. Aega jäi vähe: pühapäeval sinna ja kolmapäeval tagasi.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga24 allikatKontrollitud 10.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
