Kuidas alustati

Manki Maind tekkis 2012. aasta suvel, kui Tom Valsberg ja Joosep Kõrvits tahtsid teha senisest rütmikamat muusikat ning kutsusid löökpillimängijaks Ian-Mikael Kirsi. Valsberg ja Kõrvits tundsid teineteise mängu juba Indigolastest, kuid uus trio nihutas nende kõla raskuskeset. Valsberg laulis, kirjutas sõnad ja mängis kitarri; Kõrvits laulis ning mängis kord tšellot, kord bassi ja kord süntesaatorit; Kirss kujundas lugude rütmipõhja. Nii ei olnud Manki Maind pelgalt Valsbergi järjekordne ettevõtmine, vaid kindla tööjaotusega ansambel. Valsbergi tee selleni oli alanud 2000. aastate alguses Somnambuulis. Pärast Hispaanias Beneficio kogukonnas kitarrimängu õppimist rajas ta 2005. aastal Indigolapsed; seal mängis tšellot ka Kõrvits. Manki Maind kasvas seega varasemast koostööst, ent tõstis esiplaanile rütmi ja väiksema koosseisu.

Tuntuks saamine

Juba sama aasta 27. septembril ilmus Bandcampis „Väga rets plaat“: neljateistkümne palaga album, mille viimane pala oli märgitud peidetud looks. Plaadil osalesid külalistena Nele-Liis Vaiksoo ja Kukerpillide laulja Toomas Kõrvits, kes trio põhikoosseisu ei kuulunud. Albumist jäi Manki Maindi kõige nähtavam jälg; selle lood jõudsid hiljem ka suurematesse voogedastuskataloogidesse. Suvine mõte ei jäänud seega prooviruumi, vaid vormus mõne kuuga terviklikuks salvestuseks.

Muusika ja tuntumad lood

Ansambli stiilis kohtusid pop, reggae ja disko ning neile lisandusid funkilikud mõjud ja indiepopilik kergus. Kõrvitsa tšello ja bass andsid kõlale kord akustilise, kord tantsuliselt vetruva ilme. Kirsi löökpillid eristasid trio Valsbergi rahulikumast laulukirjutajakäekirjast. Bändi enda eesmärk oli suurem kui lihtsalt hoogne plaat: liikmeid sidus soov muuta muusika abil enda ja teiste elu põnevamaks ning õnnelikumaks. Nad põhjendasid seda ühtaegu naljakalt ja siiralt: enda sõnul saavad nad õnnelikud olla vaid siis, kui ka kõik teised on õnnelikud. Sama mõte kannab nende mängulist hoogu.

Mis sai edasi

Manki Maindi nimega seostub ennekõike 2012. aasta album, kuid liikmete koostöö ei lõppenud selle plaadiga. Kõrvits ja Kirss mängisid Valsbergi kõrval ka tema väelauluõhtutel: Kõrvits laulis ning mängis tšellot, bassi ja süntesaatorit, Kirss aga löökpille. Nii jätkas 2012. aasta suvel kokku tulnud kolmik koostööd teistsuguses, rituaalsemas kontserdivormis.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga26 allikatKontrollitud 05.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada