Kuidas alustati

Professionaalsele lavale jõudis Maie Tõnso 1963. aastal loodud Eesti Riikliku Filharmoonia estraadistuudio kaudu. Ta alustas seal koos Vello Orumetsa, Boris Lehtlaane, Heidy Tamme ja Marju Kuudiga. Lavalist liikumist õpetas neile Kalju Saareke.

Tuntuks saamine

Stuudio kuulus Tallinna Filharmoonia teatrile ja seal tehtud töö kõrge tase viis artistid sageli ringreisidele. Nii sai Tõnso 1960. ja 1970. aastatel tuntuks Nõukogude Liidus.

1978. aastal andis Eesti Raamat tema nime all välja lauliku „Laulab Maie Tõnso“. 48-leheküljelisse väljaandesse koondati kuusteist akordimärkidega laulu, teiste seas „Idüll“, „Poiss mängis kitarri“, „Südamevalud“, „Külakiik“ ja „Mustlasromanss“. Kõrvuti seisid seal estraadilaul, romanss ja karakterlaul.

Muusika ja tuntumad lood

Prantsuse laulu juurde jäi Tõnso püsivalt: ta tõlkis eesti keelde hulga Juliette Gréco, Georges Brassensi ja Jacques Breli laule ning esitas neid ka ise.

Sama prantsuse suunda kandis koostöö Erkki Otsmaniga. Koos panid nad kokku duokava, kuhu kuulusid muu hulgas „Moulin rouge“ ja „Sous les quais du vieux Paris“. Tema tõlkeid on peetud tundlikeks ja poeetilisteks.

Mis sai edasi

Filharmoonia ringreiside järel töötas Tõnso Tallinna kabareedes. Kabareelava oli kinnisem kui kontserdisaal ja ajakirjandus märkas teda tasapisi vähem, kuid esinemised jätkusid. 2000. aastate vahetuse paiku tegi ta endiselt koostööd Otsmaniga ning 2012. aasta aprillis oli Tallinna kultuurikavas Maie Tõnso ja Benno Marguse õhtu Teatri Puhvetis. Ühe Eestis elava prantsuse asjatundja silmis oli ta näide prantsuse tundlikkusest, mis oli saanud eestipäraseks.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga40 allikatKontrollitud 29.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada