Kuidas alustati

Madness alustas 1976. aastal Camden Townis nime North London Invaders all. Ansambli tuumiku moodustasid klahvpillimängija Mike Barson, kitarrist Chris Foreman ja saksofonist Lee Thompson. Pärast mitut algusaastate koosseisuvahetust liitusid Suggs, trummar Dan Woodgate ja basskitarrist Mark Bedford; peagi tuli seitsmenda liikmena juurde Chas Smash, kes lisas ansamblile vokaali, trompeti ja lavalise liikumise. Lõpliku nime võttis ansambel Jamaica ska-artisti Prince Busteri loo „Madness“ järgi. Iganädalastel pubiesinemistel kasvas publik kahe kuuga kümnest kuulajast järjekorraks, mis ulatus ümber kvartali.

Tuntuks saamine

1979. aastal jõudis Madness esimest korda edetabelisse looga „The Prince“, mis oli Lee Thompsoni austusavaldus Prince Busterile. Turneed koos ansamblitega Specials ja Selecter viisid Madnessi 2 Tone'i liikumise keskmesse. Samal ajal püsis debüütalbum „One Step Beyond...“ 79 nädalat Official Albums Chartis. Aastatel 1979–1981 jõudis üheksa järjestikust singlit Ühendkuningriigi esikümnesse. Suggs ütles hiljem: „Mõne aasta tegime ränka tööd ja ühtäkki olime Inglismaa edukaim ansambel.“

Muusika ja tuntumad lood

Esimestel plaatidel ühendas Madness Jamaica ska-rütmid terava Briti popiga, kuid hoogsa rütmi all laulis ansambel lapsepõlvest, pereelust, pisikuritegevusest, rassisuhetest ja haigustest. Chas Smashi ja Chris Foremani kirjutatud „Our House“ kujunes ansambli suurimaks rahvusvaheliseks läbimurdeks: Suurbritannias jõudis lugu viiendale ja Ameerika Ühendriikides seitsmendale kohale. Kodumaal jõudis singliedetabeli esikohale ainult „House of Fun“. 1981. aasta albumiga „7“ liikus ansambel juba kiirest ska-muusikast laiema popikõla poole.

Edu ja tunnustus

Madnessi 17 singlit jõudis Ühendkuningriigis esikümnesse ja 31 singlit 40 parema hulka. 1980. aastatel olid Madnessi lood Ühendkuningriigi singliedetabelis kokku 214 nädalat, millega ansambel jagas UB40-ga kümnendi pikima kogutulemuse rekordit. „Our House“ pälvis 1983. aastal Ivor Novello auhinna ning ansambli laulukogu sai sama tunnustuse 2000. aastal.

Mis sai edasi

Survest kurnatud Mike Barson lahkus pärast 1983. aastat. Teised jätkasid, kuid muusikaliste erimeelsuste tõttu jäi töö uue albumi kallal seisma ning 1986. aasta septembris teatati ansambli laialiminekust. 1992. aastal tuli algkoosseis Madstocki kontserdiks taas kokku ja sellest algas ansambli teine eluperiood. Seejärel salvestas ansambel uut muusikat, sealhulgas albumi „The Liberty of Norton Folgate“, mis jõudis 2009. aastal viiendale kohale. Chas Smash lahkus 2014. aastal ansamblist, et keskenduda soolokarjäärile. 2023. aastal, ligi pool sajandit pärast Camdeni pubiõhtuid, sai albumist „Theatre of the Absurd Presents C'est la Vie“ Madnessi esimene Ühendkuningriigi esikohale jõudnud stuudioalbum.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 16.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada