Maarja Nuut
Maarja Nuut jõudis klassikalise viiuli rajalt Indiasse, kus õppis pilli uuesti kuulama. Soololaval põimib ta eesti arhiivihelid, luuperid ja elektroonika üheks pidevalt muutuvaks helikeeleks.
Viimati eetris · Kuud Kuulama (NOEP Remix)
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Kuud Kuulama (NOEP Remix)Maarja Nuut/Ruum3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Kaheksa-aastaselt kuulis Nuut Baltoscandalil Lisa Sokolovi eksperimentaalset laulmist; keskkoolis otsis ta kontserdi kasseti üles ja kuulas selle ribadeks.
- Nuut peab helipäevikut: uutes paikades salvestab ta ümbritsevaid helimaastikke ja püüab neid kuulates mitte kohe nimetada.
- Koostööalbum Sun Araw’ga sündis Narvas pärast kolme päeva improviseerimist, mille jooksul muusikud peaaegu ei rääkinud ega analüüsinud.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Rakveres muusikalisse perre sündinud Maarja Nuut alustas viiuliõpinguid seitsmeaastaselt ja kolis 12-aastaselt Tallinna Muusikakeskkooli internaati. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias katkestas ta klassikalised õpingud: ta oli oma käed üle mänginud ning tundis, et vajab teistsugust lähenemist. 21-aastaselt läks ta seitsmeks kuuks New Delhisse Hindustani muusikat õppima. ERR-ile meenutas ta: „See pööras mu maailma täitsa pahupidi, sest puhttehniliselt pidin õppima pilli uuesti mängima, aga ka kogu lähenemise muusikale ja helile.“ Indiast naastes õppis ta Viljandi kultuuriakadeemias pärimusmuusikat ning lõpetas selle eriala 2011. aastal.
Tuntuks saamine
2013. aasta album „Soolo“ muutis Nuudi soolotee nähtavaks ja samal aastal andis ta esimese autorikontserdi Tallinn Music Weekil. Laval kasutas ta vaid viiulit, häält ja luuperit ning ehitas nende abil vanadest külalauludest korduste, nihete ja improvisatsiooni kaudu tänapäevaseid heliruume. 2016. aasta albumiga „Une meeles“ läks ta selle lähenemisega märksa kaugemale: välisalvestuste ja katkendlike töötluste abil viis ta pärimusliku aine hüpnootilise, peaaegu transilise kõlani. Rahvusvahelistele festivalidele jõudes ei jäänud ta aga edu toonud vormi kordama.
Muusika ja tuntumad lood
Järgmise sammu tegi Nuut koostöös Hendrik Kaljujärve ehk Ruumiga. „Muunduja“ (2018) põimis Nuudi viiuli ja laulu abstraktse elektroonikaga, „World Inverted“ (2020) nihkus juba otsesemalt elektroonilise muusika poole. Nuut ei nõustunud rahvapärimuse ja masina lihtsa vastandamisega: „Ma ei räägiks dominantidest, vaid pigem dünaamikast.“ 2021. aasta „Hinged“ sündis loomingulisest kriisist, oli läbinisti elektrooniline ning tõi lavale viiuli asemel süntesaatorid. Varasemast rajast ta sellega siiski ei loobunud: Nuudi enda sõnul on tema loomingu tuum kuulamine, liikuvaks jäämine ja ausus heli tekkimise hetkes.
Mis sai edasi
Viimastel aastatel on Nuut laiendanud oma tegevust filmimuusika ja suuremate koosseisudeni. 2024. aasta sügisel sai ta kutse residentuuri Inglismaal asuvasse Max Richteri ja Yulia Mahri stuudiosse; 2025. aasta veebruaris töötas ta seal koos Londoni vokaalansambliga Shards juba varem kirjutatud kooritsükli materjali kallal. Sellest kasvas välja „Liivast juukseid kammides“ — eesti luuletajate tekstidele kirjutatud tervikteos kaheksale lauljale, löökpillidele, viiulile ja elavale elektroonikale. 2026. aastal publiku ette jõudnud tsükliga astus Nuut uude etappi: kunagine arhiivilaulude sooloartist kirjutab nüüd teoseid, kus eri kultuuriruumide hääled peavad leidma ühise kõla.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 21.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
