Kuidas alustati

Tõnis ja Märt Kõrgema alustasid 1965. aastal vineerist välja saetud kitarridega, mida võimendati raadio ja magnetofoni kaudu. Jüri Kõrgema õpetas neile mänguvõtteid ja The Shadowsi instrumentaallugusid. Esmalt mängiti vanemate sünnipäevadel; perekonnabändi kutsuti Punnideks. Järgmisel aastal saadi päris elektrikitarrid ning proovipaik Tallinna 39. keskkoolis. Ansambel Vega võttis nooremad muusikud oma soojendajaks ja neile jäi külge nimi Väike Vega.

Tuntuks saamine

Tehases Vasar peetud proovides tutvuti Mait Maltisega, kes kutsuti lauljaks. Nüüd sai ansambli nimeks Lüürikud. Maltis meenutas hiljem: „Tallinna 10. keskkooli poisid kutsusid mind.“ Koolikaaslastele oli meelde jäänud tema laulmine koori ees solistina. Lüürikutega esines ta paljudel koolipidudel. Teenitud raha kulus tehnika uuendamiseks.

Keila kultuurimaja ja Raku klubi järel jõuti Vana Tombi tantsuõhtutele. Seal mängiti nädalavahetustel nii pärastlõunal kui ka õhtul; heli kanti mikrofonidega üle teisegi saali.

Muusika ja tuntumad lood

1968. aastal tehti Heliloojate Liidu stuudios esimene salvestus. Kahe rajaga lindile salvestati ansambel ühele ja laul teisele rajale. Repertuaari kuulus Free, Creedence Clearwater Revivali ja Bee Geesi muusika. René Eespere liitumisega tuli omaloomingut juurde.

Mis sai edasi

Ansambli mälestusloo järgi läksid Lüürikud 1972. aasta sügisel laiali, kui Märt ja Tõnis Kõrgema sõjaväkke kutsuti ning neile asendajaid ei otsitud. Lüürikute salvestised jõudsid hiljem Eesti biitmuusika kogumikele. „Teel koju“ ilmus 2002. aasta kogumikul „Eesti 60ndad“. 2006. aastal ilmus „Biitpiraatidel“ lugu „Lahkumise tund“ ning järgmisel aastal sarja teisel plaadil instrumentaalpala.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 29.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada