Lulu
Lulu kähe hääl viis ta 15-aastasena looga „Shout“ Glasgow klubidest Briti edetabeli 10 parema hulka. Rohkem kui kuus aastakümmet hiljem kõlab see tihe ja jõuline hääl endiselt ning meelelahutajana on Lulu korduvalt leidnud uue tee tagasi popmuusikasse.
Viimati eetris · Boom Bang A Bang
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Boom Bang A Bang3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Lulu astus esimest korda avalikult üles nelja-aastasena kroonimispidustusel.
- Kui The Who, tollal veel High Numbers, esines Glasgows tema soojendajana, käisid ansambli liikmed pärast kontserti külas tema vanemate väikeses korteris.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Lulu, kodanikunimega Marie McDonald McLaughlin Lawrie, sündis Lennoxtownis ja kasvas üles Glasgow Dennistouni linnaosas neljast lapsest vanimana. 14-aastaselt laulis ta kohaliku ansambli Gleneagles koosseisus ja teenis Lindella Clubis pühapäevaõhtuste esinemiste eest ühe naela. Seal märkas teda klubi omanik Tony Gordon, kes tutvustas teda oma õele Marion Masseyle, kellest sai Lulu mänedžer. Massey andis nii lauljale kui ka ansamblile uue nime — Lulu and the Luvvers — ja viis nad Londonisse. Columbia lükkas nad tagasi, kuid mõne nädala jooksul sõlmis nendega lepingu Decca. Nende 1964. aasta debüütsingel „Shout“ jõudis Suurbritannias seitsmendale kohale ja tegi alles 15-aastasest Lulust tähe.
Tuntuks saamine
Lulu ei jäänud kauaks pelgalt teismeliseks plaadiartistiks. 1967. aasta filmis „To Sir, with Love“ mängis ta koolitüdruk Barbara Peggi Sidney Poitier’ kõrval ja laulis filmi nimiloo; singel püsis Ameerika Ühendriikides viis nädalat esikohal ning novembriks oli seda seal müüdud miljon eksemplari. 1969. aastal Madridis jagas Lulu looga „Boom Bang-a-Bang“ Eurovisiooni võitu veel kolme osalejaga; Suurbritannias jõudis lugu teisele kohale. See edu kinnistas avalikkuse silmis tema kuvandi mitte ainult laulja, vaid ka telenäo ja mitmekülgse meelelahutajana.
Muusika ja tuntumad lood
Helge telekuvand ei näidanud aga kogu tema muusikalist külge. 1969. aastal salvestas Lulu Ameerikas Atlanticu produtsendi Jerry Wexleriga albumi „New Routes“ ja andis oma kähedale häälele souli kõla. Viis aastat hiljem produtseeris David Bowie tema versiooni loost „The Man Who Sold the World“, mis jõudis Suurbritannias kolmandale kohale. Lulu meenutas hiljem, et Bowie sõnul ei mõistnud plaadifirma tema häält. Tema enda hinnang oli lühem: „Bowie mõistis mind.“
Edu ja tunnustus
1993. aastal jõudis tema soolosingel „Independence“ 11. kohale, seejärel laulis ta koos Take Thatiga loos „Relight My Fire“, mis tõi talle 29 aastat pärast edetabelidebüüti tema ainsa Suurbritannia esikohasingli. Duett püsis tipus kaks nädalat. Ta kirjutas laule ka koos venna Billy Lawriega; nende „I Don't Wanna Fight“ sai tuntuks Tina Turneri esituses.
Mis sai edasi
Lulu naasis isikliku laululoomingu juurde 2015. aasta albumiga „Making Life Rhyme“, mis oli tema esimene album kümne aasta jooksul. 2024. aastal nimetas ta turnee „Champagne for Lulu“ oma hüvastijätuturneeks, kuid lisas ettevaatlikult: „Esinen ikka edasi, aga turneesid enam ei tee.“ See vahetegemine osutus oluliseks: 2026. aastal kuulutas ta välja kolm kontserti 2027. aasta aprilliks ning albumi „Let the Girl Sing Out“, mis peaks ilmuma 2027. aasta jaanuaris ja on tema esimene stuudioalbum 12 aasta jooksul.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 21.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
