Lou Rawls
Klubides, kus kassaaparaat ja rahvahulk olid lauljast valjemad, leidis Lou Rawls viisi, kuidas saal kuulama panna: ta rääkis kõigepealt. Rütmilistest sissejuhatustest sai tema esinemise lahutamatu osa ning bariton võis liikuda gospeli hõiskest intiimse soulmuusika sosinani.
Viimati eetris · Fine Brown Frame
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Fine Brown FrameLou Rawls & Diana Reeves4 korda eetrisviimati
- 2See You When I Git There2 korda eetrisviimati
- 3Lady Love90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Rawls laulis Sam Cooke’i 1962. aasta salvestisel „Bring It on Home to Me“ vastusvokaali, ilma et teda oleks plaadil nimetatud.
- Las Vegases Rawlsi esinemist kuulnud Frank Sinatra kiitis tema esituse elegantsi ja siidiselt sujuvat laulutehnikat.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Rawls kasvas üles Chicago South Side'is vanaema juures ja hakkas seitsmeaastasena laulma vanaema baptistikoguduse kooris. Hiljem laulis ta mitmes gospelirühmas, sealhulgas koos oma vana Chicago sõbra Sam Cooke'iga ansamblis Pilgrim Travelers. Pärast teenistust maaväe langevarjurina liitus Rawls nendega uuesti. 1958. aastal Memphisesse sõites põrkas nende auto vihmasajus veoautoga; ta oli viis ja pool päeva koomas, tema mälust kadus kolm kuud ning taastumiseks kulus üle aasta. Hiljem ütles ta, et sai sellest uue elu.
Tuntuks saamine
Kui Pilgrim Travelers 1959. aastal laiali läks, töötas Rawls Los Angelese väikestes bluusi- ja R&B-klubides. Capitoli produtsent Nick Venet kuulis teda klubis Pandora’s Box ja sõlmis temaga 1962. aastal lepingu; esimese sooloalbumi „Stormy Monday“ salvestas ta koos Les McCann Trioga. Läbimurde tõi 1966. aastal album „Lou Rawls Live!“, mille kõnelised sissejuhatused tegid rahvarohkes klubis toimetulekust omaette stiili. Album sai kuldplaadi staatuse ning „Love Is a Hurtin’ Thing“ jõudis R&B-edetabelis 1. kohale.
Muusika ja tuntumad lood
Rawls ei lasknud end ühe sildiga siduda. Ta ütles, et muusikal pole piire ja seepärast pole neid ka temal — tema karjäär liikuski gospelist bluusi, džässi, souli ja popini. Lauludele eelnenud monoloogid polnud pelk kaunistus: lärmakates klubides oli ta õppinud, et jutustatud lugu vaigistab saali juba enne, kui laul algab. Jutlustaja ajastustunne, tänavaelu pildid ja mahe bariton said kokku tema käekirjaks.
Edu ja tunnustus
Ta võitis 13 nominatsioonist kolm Grammyt: auhinna tõid talle lood „Dead End Street“, „A Natural Man“ ja „Unmistakably Lou“. 1976. aastal tõid Kenny Gamble ja Leon Huff ta pärast vähem edukat aega MGM-is plaadifirmasse Philadelphia International. Plaatinaalbumilt „All Things in Time“ pärines tema suurim singel „You’ll Never Find Another Love Like Mine“, mis jõudis R&B-edetabelis 1. ja popedetabelis 2. kohale. Sama elegantset Philadelphia souli jätkasid „Lady Love“ ja „See You When I Git There“.
Mis sai edasi
Rawls kasutas oma tuntust ka hariduse toetamiseks. Kui Anheuser-Busch küsis, millist heategevusühendust ettevõte võiks toetada, valis ta United Negro College Fundi. 1980. aastal üleriigilisena alanud telemaraton „Lou Rawls Parade of Stars“ kogus kuni 2006. aastani UNCF-ile üle 200 miljoni dollari; Rawls nimetas seda oma uhkeimaks saavutuseks. Tema viimane telemaraton, mis oli salvestatud eelnenud septembris, jõudis eetrisse päev pärast tema surma 6. jaanuaril 2006.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 06.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
