Kuidas alustati

Enne trofeesid oli Loreen Stockholmis sündinud ja Västeråsis kasvanud Lorine Zineb Nora Talhaoui. Tema vanemad on Maroko berberid ning Marokos veedetud suved andsid talle kaks kultuurilist pidepunkti. Ta on öelnud, et laulmine aitas tal lapsena hingehaavu ravida. Üks tema õdedest pani ta kirja Idoli esimesele Rootsi hooajale, kus Loreen saavutas 2004. aastal neljanda koha. Selle asemel et kohe kuulsust püüda, veetis ta järgmised aastad kaamera taga, produtseerides ja lavastades telesaateid.

Tuntuks saamine

2011. aastal naasis ta looga „My Heart Is Refusing Me“ Melodifestivalenile. Ta pääses teise võimaluse vooru, kuid mitte finaali; laulust sai siiski Rootsis esikümnehitt. Aasta hiljem muutis „Euphoria“ kõike. Selle napp koreograafia pani keha, hääle ja valguse mõjuma ühe instrumendina ning laul võitis Bakuus Eurovisiooni. 2012. aastal järgnes debüütalbum „Heal“, kuid võistlusnädal näitas ka Loreeni teist külge: hoolimata survest hoida poliitika üritusest eemal kohtus ta Aserbaidžaani inimõiguslastega. Loreen ütles Rootsi televisioonis, et ta on vaid üks inimene, kuid suudab sellele arutelule alguse anda.

Muusika ja tuntumad lood

See võit võinuks ta lukustada üheainsa laitmatu kuvandi külge, ent Loreen keeldus muutumast „Euphoria“ koopiaks. 2017. aasta album „Ride“ pöördus tumedama, orgaanilisema ja rokimõjulise helikeele poole ning näitas, kuidas särav võitja oli silmanähtavalt teisenemas. Nii püsib tema looming vastandite pinges: lugude „Euphoria“, „My Heart Is Refusing Me“ ja „We Got the Power“ võimsate tantsupopirefräänide kõrval kordub soov heita kõrvale kuvand, mida temalt oodatakse. Ta nimetab seda sünteesi vaimseks popiks – vabanemiseks loodud muusikaks, milles liikumine ja lavastus kannavad sama palju tähendust kui salvestis.

Mis sai edasi

2023. aasta tagasitulek võistlusele ei tulnud iseenesest. Loreen ütles, et ei arvanud esialgu, et tagasitulek on tema tee; kui see siiski teoks sai, kujundas ta „Tattoo“ visuaalseks teoseks ja lihvis selle lavastust üha edasi. Laul võitis Liverpoolis üksteist aastat pärast „Euphoria“ võitu. Loreenist sai Johnny Logani järel alles teine esitaja ja esimene naine, kes Eurovisiooni kaks korda võitis; seejärel püsis „Tattoo“ üheksa nädalat Suurbritannia Top 40 edetabelis. Teise võidu lõpuhetkel tõstis kahe valgustatud platvormi vahel seisnud paljajalgne laulja taas mikrofonikujulise klaastrofee. 2026. aasta märtsis ilmus pärast pikka pausi „Wildfire“ — tema esimene täispikk stuudioalbum pärast „Ride“, peaaegu kümne aasta järel.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 01.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada