Lord of the Lost
Lord of the Lost ei tõusnud tänu õnnelikule juhusele: Hamburgis alguse saanud sooloideest kasvas samm-sammult bänd, mis tuuritas esmalt Iron Maideniga ja seisis seejärel Eurovisiooni laval miljonipubliku ees. Läbivalt on bänd lubanud endal pidevalt muutuda.
Viimati eetris · Blood & Glitter (ESC 2023 Germany)
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Blood & Glitter (ESC 2023 Germany)2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Algul kandis ansambel nime Lord; kuna nimed Lordi ja The Lords olid juba kasutusel, sai uueks nimeks Lord of the Lost.
- Fännid kogusid 2014. aasta esimeseks USA tuuriks ühisrahastusega 12 775 USA dollarit ja ületasid nii 10 000 dollari eesmärgi.
- Kontseptuaalalbumil „Judas“ käsitles bänd piiblitegelast mitte ainult reeturina, vaid ka patuoina sümbolina.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Lord of the Lost sai alguse laulja ja multiinstrumentalisti Chris Harmsi sooloprojektist. Temaga liitusid sõbrad muusikute seast ning 2009. aastal sai bänd Hamburgi St. Paulis püsiva kuju. Debüütalbum „Fears“ ilmus 2010. aastal. Juba teise albumi kallal töötades käis Lord of the Lost palju tuuril ja esines peagi sellistel gooti- ja metalifestivalidel nagu Wave-Gotik-Treffen, Wacken Open Air ja M’era Luna.
Tuntuks saamine
Bändi suunda ei määranud niivõrd üks hitt kui soov vormi vahetada. 2013. aastal esines ansambel üritusel „Gothic Meets Klassik“ koos orkestriga, 2015. aastal ilmus täiesti akustiline album „Swan Songs“. Topeltalbumi „Judas“ kallal töötasid 2020. aasta juunis seitse päeva vahelduvates koosseisudes viis bändiliiget, osa kontserdi- ja stuudiomeeskonnast ning muusikutest sõbrad. Harms võttis selle hoiaku hiljem kokku: „Me lubame endal muutuda.“
Muusika ja tuntumad lood
Seda luba on kuulda dark rock'i, industriaalroki, gooti metali, glämmi ja popi kõrvutuses. Raskus ei tule ainult kitarridest: seda kannavad ka Harmsi madal hääl, elektroonilised kõlapinnad, suured refräänid ja silmatorkav visuaalne keel. Sellest, kui raske on bändi lahterdada, ütles Harms: „Metalistide meelest näeme me liiga geid välja, gootide jaoks oleme liiga lõbusad ja liiga karmid ning rokkarite jaoks liiga metal.“ Just see, et bänd ei mahu ühtegi lahtrisse, sai tema peamiseks äratuntavaks tunnuseks.
Edu ja tunnustus
Laiema publiku ette jõudis bänd pärast aastaid kestnud tuure. „Blood & Glitter“ sai Saksamaa esinduslooks 2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel; enne Liverpoolis toimunud võistlust oli bänd juba Iron Maideniga tuuritanud ja suurte saalidega harjunud. Finaalis saadi viimane koht. Tabeli järgi oli see kaotus, kuid bändi kurssi see ei muutnud. Harms rääkis 2026. aastal, et müük ja voogedastuste arv olid pärast Eurovisiooni kolmekordistunud. Seetõttu ei olnud Eurovisioon bändi jaoks piinlik kõrvalepõige, vaid võimendas kõike, mis oli juba üles ehitatud.
Mis sai edasi
2025. aastal alustas bänd albumiga „Opvs Noir“ järgmist, teadlikult kavandatud etappi. 33 pala jagati kolme omavahel seotud albumi vahel, et üks suur väljalase ei kaoks digitaalses avaldamisrütmis juba mõne päevaga. Sarja lõpetas 2026. aastal „Opvs Noir Vol. 3“; selleks ajaks esines Lord of the Lost juba areenidel. Sama aasta juulis teatas bänd, et bassimängija Klaas Helmecke ja kitarrist Pi Stoffers ei astu tulevikus enam koos bändiga lavale; nende järeltulijad olid ühiselt juba välja valitud. Harms ei kirjelda tõusu plahvatusena, vaid orgaanilise kasvuna: muusikud liikusid edasi piisavalt kiiresti, et iga uue mõõdupuuga kaasa kasvada.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 12.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
