Kuidas alustati

2021. aastal hakkas Karksi-Nuia muusikakoolis koos pilli mängima punt poisse. Kooli direktor ja pilliõpetaja Margus Põldsepp nägi ühismängus ansambli võimalust ning koondas poistest ansambli Lõõtsanööbid; 2022. aastal liitus teise juhendajana Rasmus Kadaja. Noortebändi tuumaks said Juhan Koppel, Kaupo Leon Õnne, Brait Pärnik, Andro Ojakäär ja Kaspar Jassik. Ansambel ütleb enda kohta: „Oleme Lõõtsanøøbid – elurõõmsad pillimehed otse Mulgimaa südamest!“

Tuntuks saamine

Õpperuumist viis tee kiiresti suurematele lavadele. Mõne aastaga andis ansambel üle saja kontserdi ning esines ETV-s ja Viljandi, Viru, Võru, Märjamaa ning Seto folkidel. 2024. aasta Viljandi folgi arvustuses tõstis ERR esile Lõõtsanööpide peoenergia Untsakate ja Lõõtsavägilaste kõrval. Sama aasta Etnokulbi valikul oli ansambel nomineeritud aasta artisti kategoorias ning looga „Mulk om iki uhke miis“ aasta eheda pärimusmuusika kategoorias.

Muusika ja tuntumad lood

Alguses mängiti peamiselt pärimusmuusikat, kuid repertuaari tulid peagi roki- ja punklood. Selle muutuse kehastus on „Korsaarilugu II“: meloodia kirjutas bändi lõõtsa- ja karmoškamängija Brait Pärnik, sõnad kirjutas Vennaskonna laulja Tõnu Trubetsky ning salvestus sündis koos Vennaskonnaga. Bändis jagunevad rollid pillide järgi, kuid need pole jäigad: Juhan Koppel on peamine laulja ja publikuga suhtleja, Kaupo Leon Õnne vahetab kitarri mandoliini vastu, Brait ja Andro Ojakäär mängivad nii karmoškat kui ka eesti lõõtsa ning Kaspar Jassiku bass hoiab koosseisu koos.

Edu ja tunnustus

„Korsaarilugu II“ kõlas ETV saates „Hommik Anuga“ ning sellest kasvas koostöö Vennaskonnaga. Pärimusmuusikute järelkasvu hulgast oli esile tõusnud ansambel, mis mitte ainult ei esitanud muusikat osavalt, vaid lõi ka oma lugusid. Viljandi folgi arvustaja vaimustus just noorte lavajõust: „Oleks ma samas vanuses nii lahe olnud kui Lõõtsanoobid, siis oleks ma vist rikas, mida iganes see sõna ka ei tähenda.“

Koht eesti muusikas

Lõõtsanööpide seos Mulgimaaga ei piirdu päritoluga. Eesti Kontserdi koolikontsertidel on nad tutvustanud lasteaedades, põhikoolides ja gümnaasiumides eesti rahvamuusikat, Mulgimaa traditsioonilisi pillilugusid ja laule ning oma põhipille: eesti lõõtsa ja karmoškat. Nii näitab nende lavatee, kuidas muusikakooli õppetöö võib kujuneda pärimuse elavaks edasiandmiseks.

Mis sai edasi

Koostöö Vennaskonnaga oli ansambli jaoks uus etapp: folkfestivalide kõrval lisandusid nende kõlasse teadliku valikuna ka elektrikitarr ja punk. Juhendajad ei pea enam igale esinemisele kaasa minema, sest Põldsepp usaldab noori iseseisvalt lavale. Muusikakooli õpilasansamblist on kasvanud iseseisev Mulgimaa bänd, mille liikmed loovad juba ise lugusid ja annavad kontserte; 2025. aasta detsembris ilmus ansambli 20 looga album „Mulk om iki uhke miis“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 21.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada