Kuidas alustati

Enne ansamblit elas Lonitseera Kuslapuu peas ja klaveril. Karlovas koos flöödimängija Katariina Tirmastega elades kuulas ta palju Vaiko Eplikku, õppis tema lugude akorde ja julges ise laulma hakata; Dagö loomingust tuli usk isepärasesse lüürikasse. Pööre tuli kahest kutsest: Kaisa Ling palus Kuslapuud oma kontserti soojendama ja Heldekese baari omanik pakkus talle võimalust osaleda ruumikasutuse loosis, mille Kuslapuu võitis. „Kontsert oli kokku lepitud ja mul ei olnud bändi,“ meenutas ta. 2019. aasta alguseks oli bänd koos.

Tuntuks saamine

Üks esimesi ühiseid proovikive oli 2019. aasta tudengilaulu konkurss. Kohustuslikule laulule „Ohtlik naine“ kirjutas Kuslapuu tudengielust uued sõnad — ehkki ta ise polnud sel ajal tudeng — ja Lonitseera võitis. See lugu aitab mõista ka hilisemat loomingut: ansambel ei lahuta huumorit tähelepanelikust ühiskonnavaatest, vaid paneb need ühes laulus koos kõlama.

Muusika ja tuntumad lood

Lonitseera kõla ühendab altpopi, džässise ansamblitunnetuse, flöödi ja kontrabassi, kuid keskpunktis on Kuslapuu tekstimaailm. Ta kirjeldab seda tagasivaatelise ruumina, kuhu kogunevad lõhnad, mälestused, uudised, telesaated ja tähelepanekud. „Väljaspool proove ja esinemisi elab Lonitseera minu peas ja hulbib keset mingit suppi,“ on ta öelnud. Üksik idee saab bändikaaslaste kätes ja häältes uue elu; seepärast ei kõla laulud pelgalt muusikasse pandud luuletustena, vaid viie inimese ühise jutustusena.

Edu ja tunnustus

Debüütalbum „Tapeet“ ilmus 2022. aastal ning Lonitseera pälvis sellega 2023. aasta Eesti Muusikaauhinna aasta autorilaulualbumi kategoorias. Auhind ei jäänud riiulikaunistuseks: Kuslapuu sõnul kasvas pärast galat Spotify kuulamiste arv, esinemiskutseid tuli juurde ja publiku hulgas oli järjest rohkem esmakordseid kuulajaid. Kõige enam üllatas teda aga see, et kontsertidel lauldi sõnu kaasa — side inimestega, kellega ta muidu ehk jutule ei satuks.

Koht eesti muusikas

2024. aasta jaanuaris avaldas Lonitseera Tartu kui Euroopa kultuuripealinna avamiseks Kaisa Kuslapuu kirjutatud loo „Kunsti Näha“. Kuslapuu nimetas seda armastuskirjaks kodukohale: Emajõgi ja Lõuna-Eesti ei olnud pelgad dekoratsioonid, vaid nende kaudu sai kõnelda sellest, kuidas ühine elukeskkond inimestesse koguneb. Lonitseera esitas pala tiitliaasta avatseremoonial Emajõe kallastel, külalisena mängis bändžot Karl Laanekask.

Mis sai edasi

Kuus aastat pärast ansambliks saamist pööras Lonitseera pilgu omaenda sahtlisse. 2025. aastal valis bänd kaheks kontserdiks välja lood, mida oli varem mängitud vaid mõni kord: päevapoliitilised kommentaarid, tormise ilma jäädvustused ja paroodiad. ERR-i stuudios kõlas siis esimest korda „Kitarrid ja kummelitee“ — uus laul kõrvuti lugudega, mis olid oodanud oma teist elu.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga28 allikatKontrollitud 04.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada