Loleatta Holoway
Loleatta Holloway suutis muuta tantsuloo lõpu elavaks draamaks: kui produtsendid jätsid korduvas lõpuosas ruumi, astus ta laulu sisse ja improviseeris, mida loo tegelane ütleks. Gospelilaulus lihvitud vaistu toel sai temast üks diskotööstuse enim sämplitud hääli, kuid hiljem pidi ta võitlema selle eest, et tema nimi selle hääle juures kirjas oleks.
Viimati eetris · Love Sensation
Lood eetris
90 päeva · 08.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Love Sensation4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Enne läbimurret diskomuusikas astus Holloway üles muusikali „Don't Bother Me, I Can't Cope“ Chicago lavastuses.
- Kui Holloway kaotas ühel kell kuus hommikul peetud jõuluesinemisel hääle, laulis publik tema eest, kuni hääl hakkas taastuma.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Loleatta Holloway hakkas laulma koos emaga Chicago 100-liikmelises ansamblis Holloway Community Singers ning oli juba viieaastaselt ansambli solist. Hiljem meenutas ta: „Ma vihkasin oma häält, sest kõlasin nagu täiskasvanud naine, mitte laps.“ Pärast keskkooli töötas ta muu hulgas raamatuköitjana, kuid gospelit laulis edasi. Pärast ema surma 1966. aastal kutsus Albertina Walker ta ansamblisse Caravans. Kui Caravans 1972. aastal laiali läks, aitas produtsent Floyd Smith, tema hilisem abikaasa, tal liikuda ilmaliku muusika juurde.
Tuntuks saamine
Atlanta plaadifirmale Aware salvestas ta kaks albumit ning Sam Deesi kirjutatud ballaadist „Cry to Me“ sai tema sooloartistina edetabelis kõrgeimale jõudnud popsingel. Kui Aware kokku varises, läks ta 1976. aastal plaadifirmasse Gold Mind, kus tema produtsendiks sai Norman Harris. Algul ei meeldinud Hollowayle lugu „Hit and Run“, sest rida sõnadega „country girl“ tundus Chicago inimese suus vale, kuid loo rütm võitis ta poolehoiu. Tema tunnuseks said lugude avatud lõpuga korduvosad. Ta selgitas oma võtet: „Kui mina oleksin selles olukorras, mida ma teeksin? Mida ma ütleksin?“
Muusika ja tuntumad lood
Tema salvestistes said kokku hoolikas ettevalmistus ja spontaanne teatraalsus. Dan Hartman valis ta loo „Relight My Fire“ lauljaks pärast seda, kui oli kuulnud teda New Yorgi klubis Fun House; vastutasuks kirjutas ja produtseeris Hartman talle loo „Love Sensation“. Holloway sõnul laskis Hartman tal lugu salvestada umbes kolmkümmend korda, sest otsis jõulisemat ja sügavamat kõla. Kulminatsiooni pika noodini jõudes oli ta nii kähe, et võttis Vicksi koos kohviga, läks magama ja tuli järgmisel õhtul lugu lõpetama. Esinejana pidas ta oma koduks klubi Paradise Garage: seal hindasid produtsendid ja tantsijad tema improviseeritud lõppe, mis olid täielikult tema enda looming.
Edu ja tunnustus
Holloway hääl ületas ka žanripiire. Tema duett „Only You“ jõudis Billboardi R&B-edetabelis 11. kohale ning „You Light Up My Life“ tõi talle ainsa Grammy nominatsiooni. „Love Sensation“ tõusis USA diskoedetabeli tippu ning tema vokaalpartiid elasid edasi ka pärast loo algset ilmumist.
Mis sai edasi
Tema hääle kõige kuulsam järelelu algas loata. Black Box kasutas loo „Love Sensation“ sämplit singlis „Ride on Time“, millest sai 1989. aastal Suurbritannia enimmüüdud singel, kuid Hollowayd esitajana algul ei nimetatud. Holloway läks kohtusse ja asi lõppes kohtuvälise kokkuleppega. 2005. aastal ütles ta, et oli omal ajal juhtunu pärast nii löödud, et ei suutnud sellest nutmata rääkida. Marky Mark and the Funky Bunch kasutas 1991. aasta loos „Good Vibrations“ litsentsitud sämplit: Holloway nimi oli loo juures eraldi välja toodud ning ta jõudis ka muusikavideosse ja kontsertidele. Ta jätkas esinemist 2000. aastatel ning suri 21. märtsil 2011 Chicagos 64-aastaselt südamepuudulikkuse tagajärjel.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga22 allikatKontrollitud 08.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.